Galerii: suveräänsusdeklaratsiooni aastapäeva tähistamine
Eesti endise riigipea Arnold Rüütliga seotud rahvusliku arengu fond korraldas reedel Tallinnas 30 aastat tagasi Eesti NSV ülemnõukogus vastu võetud suveräänsusdeklaratsioonile pühendatud konverentsi. Teiste seas osalesid tähistamisel iseseisvuse taastanud Leedu esimene president Vytautas Landsbergis ja tema Valgevene kolleeg samast ajast Stanislav Šuškevitš.
16. novembril 1988 võttis Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul, mida juhatas sama aasta juunis Eestimaa Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks saanud Vaino Väljas, vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.
See oli vastuhakk tollasele Moskva keskvõimule, sest deklareeris Eesti seaduste ülimuslikkust oma territooriumil: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga."
Liidulepingu sõlmimiseni NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariikide vahel ei jõutud kunagi. Eestis suveräänsusdeklaratsioon sai aga pärast Venemaa ülemnõukogu sarnast deklaratsiooni paljudele liiduvabariikidele eeskujuks.
Šuškevitš kõneles konverentsil rahvusraamatukogus teemal "NSV Liidu vabariikide suveräänsus: eesminejad, järgnejad, autsaiderid", Landsbergis aga Baltimaade ühtsusest iseseisvuse taastamise aastatel. Samuti loeti ette sõjajärgse vaba Poola esimese presidendi Lech Wałęsa ja iseseisvuse taastanud Läti esimese riigipea Anatolijs Gorbunovsi tervitused.
Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees ja hilisem riigipea Arnold Rüütel kõneles suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest ja selle tähtsusest NSV Liidu lagunemisele.
Allikas: ERR