"Aktuaalne kaamera. Nädal" meenutas suveräänsusdeklaratsioonini viinud sündmusi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

30 aastat tagasi 16. novembril võttis Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest. Ajaloolist istungit juhtis hiljuti Eestimaa Kommunistliku Partei juhiks saanud Vaino Väljas. Ehkki paljud ei tunnistanud tollal partei õigust suveräänsust välja kuulutada, eriti aga sõlmida Moskvaga liidulepet, tähistas Väljase juhitud samm pööret kommunistide suhtumises võimu ja rahvasse. "Aktuaalne kaamera. Nädal" meenutas tollaseid sündmusi.

16. novembril 1988 kutsus Vaino Väljas Toompeal ülemnõukogu rahvasaadikuid üles hääletama Eesti NSV iseseisvuse poolt. Nad hääletasidki - osa sellepärast, et partei esimese sekretäri käsi tõusis esimesena, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Kõige suurema valiku pidi tollel päeval tegema just Vaino Väljas. Ta on väga tark inimene ja ta pidi endale aru andma, et kui ta kutsub ülemnõukogu hääletama selliste dokumentide eest nagu on suveräänsusdeklaratsioon, siis ta selgelt vastandab ennast, EKP-d, EKP keskkomiteed Moskvale," ütles EKP Keskkomitee ideoloogiasekretär 1988. aastal Indrek Toome.

Väljas poleks pidanud kätt tõstma. Mihhail Gorbatšov tahtis reformida Nõukogude Liitu, mitte seda lammutada, kuid ta oli alahinnanud rahvustunnet. Vastasel juhul poleks ta suvel vanameelse Karl Vaino asemel EKP etteotsa määranud Vaino Väljast.

Väljas tsiteerib täna KGB asejuht kindral Popkovi raamatust "KGB ja võim".

"Ja seal on järgmine tsitaat: "Konverentsi kõnetoolis on püssirohust lõhnav Vaino Väljas - EKP KK 1. sekretär, endine NSVL suursaadik Nicaraguas. Ta ütleb sõnu, et perestroikat tuleb arendada ja toetada." Kui loeme läbi sõnad, mis olid selles platvormis, siis saame selgeks, et sinna oli kirja pandud, kuidas lahti lüüa ennast Nõukogude Liidust," ütles Väljas.

ERSP ja Tallinnas ning Tartus toimunud noortefoorumid nõudsid iseseisvuse taastamist. Advokaat, endine õiguskantsler Indrek Teder kirjutas 1988. aastal, et Eesti ülemnõukogul kui repressiivvõimu tööriistal pole õigust otsustada Eesti tuleviku üle, liiati sõlmida liidulepingut Moskvaga. Selline klausel sisaldus ülemnõukogu vastuvõetud iseseisvusdeklaratsioonis.

"Just see mingi liiduleping on ilma õiguseta ka. Kuna Eesti on annekteeritud, okupeeritud ka. Ja teha mingisugust lepingut ka oleks absoluutselt asbsurdne. Ma rõhutasin, et ei ole mõtet ka panna hästi palju energiat, et sa teed midagi, kus see tulem on täiesti väär," ütles Teder.

Kuid Moskva jaoks olid isegi Eesti kommunistid liiga radikaalsed. Kümme päeva pärast iseseisvusdeklaratsiooni vastuvõtmist kuulutas Moskva selle kehtetuks, ehkki Nõukogude põhiseadus lubas Stalini ajast saadik liiduvabariikidel välja astuda. Iroonilisel kombel arutati Moskvas just 1988. aastal konstitutsiooni parandusi, kus väljaastumise võimalus juba puudus. Oli aru saadud, et rahvuslikud kommunistid lammutavad liidu.

"Kommunistide võimuaparaat ei kavatsenud niisama lihtsalt võimu käest ära anda. Tõepoolest - 1990. aastal anti ära ainuvõim, kui muudeti kehtetuks põhiseaduse 6. punkt, mis kehtestas kompartei ainuvõimu. Aga võimust loobuda ei kavatsetud," selgitas Vene poliitik Sergei Stankevitš.

Eesti Vabariik taastati järjepidevuse alusel nagu 1988. aastal oli kirjutanud Indrek Teder Muinsuskaitse Seltsi Sõnumites. Liiduleping ja ülemnõukogu iseseisvusdeklaratsioon lendasid komposti.

Teder ütleb, et väikerahvas ei tohi olla alandlik. See oli viga, mis tehti 1939. aastal. Alandlikkust ei hinnata. Kuid Vaino Väljas ja 1988. aasta kommunistid ei olnud kindlasti alandlikud. Selles seisnes nende teene.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: