16. novembril 1988 võttis Eesti NSV ülemnõukogu erakorralisel istungjärgul, mida juhatas sama aasta juunis Eestimaa Kommunistliku Partei esimeseks sekretäriks saanud Vaino Väljas, vastu deklaratsiooni Eesti NSV suveräänsusest.

See oli vastuhakk tollasele Moskva keskvõimule, sest deklareeris Eesti seaduste ülimuslikkust oma territooriumil: "Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgeimate võimu-, valitsemis- ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil. Eesti NSV suveräniteet on terviklik ja jagamatu. Selle kohaselt peaks vabariigi edasine staatus NSV Liidus olema määratud liidulepinguga."

Liidulepingu sõlmimiseni NSV Liidu keskvõimu ja liiduvabariikide vahel ei jõutud kunagi. Eestis suveräänsusdeklaratsioon sai aga pärast Venemaa ülemnõukogu sarnast deklaratsiooni paljudele liiduvabariikidele eeskujuks.

Šuškevitš kõnelebki konverentsil rahvusraamatukogus teemal "NSV Liidu vabariikide suveräänsus: eesminejad, järgnejad, autsaiderid", Landsbergis aga Baltimaade ühtsusest iseseisvuse taastamise aastatel.

Konverentsil loetakse ette presidendi Kersti Kaljulaidi tervitus ja näidatakse peaministri Jüri Ratase videopöördumist. Nad ise on mõlemad sel päeval lähetuses. Samuti loetakse ette sõjajärgse vaba Poola esimese presidendi Lech Wałęsa ja iseseisvuse taastanud Läti esimese riigipea Anatolijs Gorbunovsi tervitused.

Ajaloolane ja kommentaator Toomas Alatalu räägib konverentsil Eesti suveräänsusdeklaratsiooni kohast Euroopa ajaloos, Venemaa poliitikaekspert Arkadi Dubnov küsib: "Kuidas paistab NSV Liidu lagunemine veerand sajandit hiljem: kas dramaatiline paratamatus või ajalooline kataklüsm? Peamiste osalejate tunnistused ei kattu."

Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees ja hilisem riigipea Arnold Rüütel kõneleb suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmisest ja selle tähtsusest NSV Liidu lagunemisele.

Kunagise ülemnõukogu presiidiumi sekretäri ja nüüdse EBS-i rektori Arno Almanni esinemine kannab  pealkirja "Suveräänsusdeklaratsioonist 20, 25 ja 30 aastat hiljem". Omaaegne NSV Liidu rahvasaadikute kongressi liige ja hilisem ettevõtja  Jüri Kraft räägib teemal "Võitlus Eesti taasiseseisvumise eest nii Eestis kui Moskvas", augustis 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletanud Ants Veetõusme aga teemal "Kas suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine on langenud unustuse hõlma?".

Suveräänsusdeklaratsiooni ajaloolisest pärandist ja suveräänsuse tulevikust arutavad õigusteadlane Lauri Mälksoo ("Suveräänsus enne ja nüüd"), IT ja küberjulgeoleku ekspert Eneken Tikk ("Suveräänsus tehnoloogia väljakutsete tingimustes") ning ainsa tegevpoliitikuna EKRE juhatuse liige, parlamendisaadik Henn Põlluaas ("Euroopa Liit – kas suveräänsete riikide liit või liitriik?").

Konverentsi korraldab ekspresident Arnold Rüütliga seotud rahvusliku arengu fond.