Riigikogu avaldusel – ka välispoliitikat või rahvusvahelist suhtlust puudutaval – on poliitiline jõud, see näitab, milline on rahva poolt valitud parlamendi tahe, ent meil on võimude lahusus ning just valitsus korraldab välissuhtlemist ja viib ellu Eesti Vabariigi välispoliitikat, meenutas Paloma Krõõt Tupay.

"Riigikogu avaldus ei ole juriidiliselt siduv valitsusele, kellel lasub põhiline poliitiline vastutus, kuidas meie välispoliitikat teostada," lisas ta.

Tuleval esmaspäeval hakkab riigikogu täiendaval istungil arutama Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsioonide esitatud avaldust, mis toetab ÜRO globaalse ränderaamistiku vastuvõtmist.

Ministrid jätsid 15. novembril ränderaamistiku enda toetuseta, sest Isamaa oli vastu ja valitsusjuht Jüri Ratas hoidis kinni põhimõttest, et otsus sünnib siis, kui kõik kolm võimuerakonda on poolt. Sellele järgnenud valitsuskriisi lahendamiseks pakkusidki sotsiaaldemokraadid välja riigikogus avalduse vastuvõtmise, millele loodetakse ka opositsiooni juhtpartei, Reformierakonna hääli, et niiviisi minna mööda valitsuse erimeelsustest ja parlamendi kätega saada Eesti toetus ränderaamistikule. Raamistiku vastu on Isamaa, EKRE ja Vabaerakonna saadikud.

"Riigikogu võib esineda poliitilise tahteavaldusega, aga vaja on, et põhiseadusega volitatud valitsus võtaks vastu otsuse," rõhutas Paloma Krõõt Tupay. "Riigikogu avalduse alusel ei saa minna ja teha tahteavaldusi Eesti riigi nimel."

Seega ei saa enne, kui valitsus ei ole ametlikult otsustanud ÜRO ränderaamistiku heaks kiitmist, sõita keegi detsembri alguses Marrakechi, kus ÜRO konverentsile kogunenud riikide esindajad annavad oma toetuse ränderaamistikule?

"Võib Marrakechi sõita, põnev linn. Aga kui räägime Eesti riigi esindamisest, siis selleks on vaja eelnevat valitsuse otsust," kordas Paloma Krõõt Tupay.

Ent välisministeeriumi kodulehe ÜRO ränderaamistikku tutvustavast osast jääb mulje, et Marrakechis esindab Eestit president Kersti Kaljulaid, kuna seal on öeldud, et riigipea koordineerib oma välispoliitilist tegevust valitsusega ja "sellel põhineb presidendi volitus Eestit Marrakechis esindada".

President Kaljulaid toetas veel esmaspäeval ränderaamistiku üle otsustamist riigikogus. "On aus, kui on näha, et muudmoodi sellest punnseisust üle ei saa, siis anda see tüliküsimus kõige demokraatlikumale organile – meie parlamendile – arutada," ütles ta pärast kohtumist valitsusparteide esimeestega. Samas riigipea möönis, et "ränderaamistiku toetamine või mittetoetamine parlamendis muidugi iseenesest ei lahenda valituskriisi, sest raamistik ei ole selle valituskriisi põhjus, pigem ajend," kuid tõdes, et "parlamendi otsus aitaks meid sammu lahendusele lähemale".

Teisipäeval kummutas president Kaljulaid aga võimaluse nagu võiks ta sõita ÜRO ränderaamistiku konverentsile vaid riigikogu avalduse järel. "Riigipea on öelnud, et kui valitsuses üksmeelt pole, siis ta ei näe võimalust Vabariigi Presidendina seal Eestit esindada," ütles ERR-ile riigipea avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Seda üksmeelt valitsuserakondade vahel pole ega näi ka saabuvat.

Paloma Krõõt Tupay peab ÜRO ränderaamistiku arutelu riigikogus oluliseks ning soovitab saadikutel teha eelnevalt kodutööd – käia raamistik punkt punktilt läbi, et näha kui paljud, selle punktidest kehtivad juba praegu meie siseriiklikus õiguses, kuid: "Otsustamise ja vastutamise pall on endiselt valitsuse käes."

Seega on riigikogu avaldust toetavad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid tagasi alguspunktis – valitsuse laua ümber, kus Isamaa blokeerib ÜRO ränderaamistiku toetamist.