Portaalis Geenius väidetakse, et Tallinna peatänava projektiga ei minda edasi, kuna Viru Keskus on sellele põhimõtteliselt vastu ja tahab Viru väljakut planeerida teisiti, kui on võidutöös ette nähtud. Miks nii?

Selles küsimuses pole ühtegi tõest väidet. Tegemist ei ole mingisuguse Viru väljaku või peatänava alternatiivse lahenduse väljamõtlemisega. Kõik on seotud üksnes haakuvalt või lähtuvalt peatänava lahendusest, et leida võimalusi, kuidas Viru hotelli esist paremini sidustada peatänavaga.

Tallinlased teavad, et Viru hotelli sisenemine on praegu künkalt või tänavapinnast umbes 2,5 meetrit kõrgemal ja see ei ole kooskõlas peatänava mõttega. Küsimus ongi selles, kuidas muuta lahendust selliselt, et kui me viime kõik ühele tasapinnale, kus oleks hotelli sissepääs? Ja kuidas sellega üldse haakuks uus olukord, kui tekitaksime sinna ette uue tasapinna, üldise ruumilise lahendusega.

Tegu on ideekorjega, see pole arhitektuurivõistlus. Siin pole ühtegi auhinda. Minimaalsel tasemel tasustatakse arhitektide tegevust. Siin on kaks lähtepunkti. Kuidas anda Viru hotellile uues lahenduses, mis tuleneb peatänavast ja Viru väljakust, ja mida me ei muuda, anda logilistiliselt arusaadav ja töötav lahendus. Ja teisalt, kui seal tekib kõrguslikult uus lahendus, ka seda peab toetama mingisuguse mahulise elemnediga. Samas peab rõhutama seda, et tegemist on eramaaga. Omanikuks on Viru hotell või Viru keskus. Ehk kõik, mida me teeme, sellest tuleb informeerida ka maaomanikke. Need on raamid tegevusele.

Kuidas nägi peatänava konkursi võidutöö autor arhitektuuribüroo Kavakava seda, kuidas Viru hotelli ja keskusesse sisse saab?

Kui mina ametisse tulin, siis tutvustati ühte lahendust. Mahuliselt tegi see ettepaneku, et seda madalat Viru hotelli, mis on teine kuni kolmas korrus, et seda horisontaali pikendada kuni Narva maanteeni. Aga sellelt polnud päris täpselt aru saada, kus need sissepääsud on. Sellest tekkiski erinev arusaam. Oli palju arutelusid, kuid üheski neist ei osalenud Viru hotelli omanikud või juhid. Ka meie ameti siseselt oli erinevaid arvamusi. Ja seetõttu koostas peaarhitekt lähteülesande, mille järel me kutsusime andekaid arhitekte pakkuma erinevaid lahendusi. Osa nendest lahendustest on sellised, et sinna pakutakse mingisugust mahtu ja osa sellised, kus pole mingit hotelli laiendust. See on puhtalt ruumimahuline linnaehituslik lahendus. See ei lähtu Viru hotelli huvidest, vaid linnaruumilistest kaalutlustest.

Tallinna linnaplaneerimise juht Ignar Fjuk Autor: Siim Lõvi /ERR

Kas uue lahenduse leidmisel, kuidas saaks Viru hotelli ja keskusesse, olid kaasatud ka peatänava projekti autorid?

Ei, otse vastupidi. Meil oli ametis juttu, nemad on sellega pikalt tegelenud. Praeguses lahenduses hotelliga seonduvalt seda logistilist sidet ei ole. Võtame väljaspoolt ekspertiisi ja kui esmased menetlused... ja esmane menetlus on see, et me arhitektidega vaatasime koos, et milliseid ideid keegi pakkus. Alles peale seda koos linna seisukohaga me esitame ühe sisendina peatänava projekti autoritele. Siis nemad ise otsustavad, mille nad sellest välja valivad ja mida ei vali.

Diskussioonis on välja tulnud, et igasuguseid seisukohad linna poolt avalikkuses on keelatud ja kurjast. See iseenesest mõistetav, et igasugune avalik võim peab kaasama võimalikult palju eriarvamusi. See on suur protsess.

Viru Keskuse juhatuse esimees on öelnud, et ta pole rahul peatänava võidutööga. Näiteks, et hotelli ette kavandatakse suur jalgrattaparkla, et see pole ei linna ega Viru keskuse huvides. Kuidas te seda kommenteerite?

Seda ma ei oska kommenteerida. See on selline, kuidas öelda, detail selle asja juures. Kas tuleb sinna jalgrattaparkla, tänavakohvikud või rulaga sõitmise ala. See on ühe ruumi täitmine funktsiooniga. Meie ülesanne on, mille me arhitektidele andsime, et kuidas seda ruumi täita kui lõikame mäe maha ja kõik hakkab olema ühes tasapinnas. Ja kordan üle, see on ideekorje ja mitte arhitektuurivõistlus. Kas tuleb sinna mingi hoone, ühes lahenduses pole midagi sellist pakutud, vaid lahendada kaldpinnana, pika tõusuga Viru väljaku keskelt. On põnevaid mõtteid ja niipalju kui on arhitekte, on ka erinevaid vaatenurki.

Geeniuse portaali loos välja pakutud väide mingisugusele 10 000, siis ma ei tea, kus ja kes on selle välja mõelnud.

Aga kui palju ja kes maksab selle konkursi eest?

Mingisugust auhinda pole lubatud, sest see pole võistlus. Iga töö, kui ta oli esitatud ja sisaldas lähteülesandele soovitud lahendust, saab 1800 eurot pluss käibemaks. Maksab linn 50 protsendi ulatuses ja 50 protsendi ulatuses maaomanik.

Kui suur võiks olla see juurdeehitis, mida Viru Keskus on soovinud? Ehk kui suur see nn Viru Poeg ja kuhu see peaks tulema?

See on väga huvitav teema. Kui see Viru Poja teema tuli 2000. aasta alguses tuli välja, siis toonane peaarhitekt Ike Volkov tellis mult ekspertiisi Viru Poja kohta. Tulenevalt Tammsaare pargi arhitektuursest lahendusest, siis minu ekspertiis oli absoluutselt selle Viru Poja vastu. Linnal on pikemat aega pinnuks silmas, et saaks lahti sellest galeriist või konsoolist, mis läheb üle Gonsiori tänava ja ühendab Viru Keskuse kaubamajaga. See ei sobi sinna ruumiliselt ja varjab Gonsiori tänavalt tulles vaateid vanalinnale. See on osa sellest suurest arutelust, kui Viru keskus nõus kahima oma pindasid, mida ta selle eest sooviks oma arendustes kompenseerida. Selle teemaga ei ole seotud Viru hotelli Narva maantee poolse külje lahendus

Tallinna linnaplaneerimise juht Ignar Fjuk Autor: Siim Lõvi /ERR

Küsin autojuhina, kui kümne aasta pärast on peatänav välja ehitatud, siis kas autoga saab üldse sõita Viru keskusesse Narva maantee poolt?

Siin on kaks vastust. See parkla, mis keerutab ennast ülemistele korrustele, seal pole kuigi palju parkimiskohti, ta pole mugav ja seda ei kasutata. Minuni on jõudnud arusaam, et peatänava projekti autorid on silmas pidanud, et praegusel kujul see parkla kaob sealt ära. Jäävad sisse- ja väljapääsud bussiterminali. Parkimine lahendatakse sõiduga Estonia puiestee poolt ja sinna tuleb maaalune tänav, mis viib tavatranspordi ja transiidi üheltpoolt maa alt Estonia puiesteelt Gonsiori tänavale. Ja teiselt poolt, need lähiaja arendused seal piirkonnas, mis soovivad parkimisi, siis nemad saavad enda parkimistele juurdepääsu maa-aluse tänava kaudu. Maa peale jäävad ainult ühistransport, kergliiklejad ja jalakäijad.

Kas väide, mis Geeniuse loos on toodud, on uusi töid esitatakse vaid eramaade omanikele? Kas tegemist on kinnise üritusega?

See on pooltõde. Asi käib mitmes faasis, kõigepealt tutvusid arhitektid omavahel nende töödega. Järgmine etapp, kuna see puudutab eraomanike valdusi, siis hea tava eeldab, et kavandeid tutvustatakse järgmisena maaomanikele, kuid sellest ei tulene, et linnal oleks kohustus või vajadus midagi kasutusele võtta. Need lahendused ei soosi Viru hotellile laiendustööde tegemist. Nad on väga tundlikud ja pigem minu meelest linnaruumiliselt liialt tagasihoidlikud. Peaarhitekt pidas silmas, et maht võiks olla sama skõrguses kui vastas olev hotell. mis kuus korrust vist. Sellises mahus lahendust seal pole. Kui keegi loob mingeid lahendusi mitte temale kuuluval maal, siis tava, et maaomanikku kaasatakse ja informeeritakse. Või on midagi maailmas untsu läinud, et me elame teises diktatuuririigis ja otsustame maaomaniku eest.

Millal avalikkus neid plaane näha saab?

Järgmine etapp on, et kutsume neid kommeteerima ja näitame neid peatänava projekti autoritele. Ja siis juba koos peatänava projekti autoritega räägime edasi, kas teha nendest väike näitus või panna internetti üles. Võimalusi on palju. See on linnaplaneerimise ameti ja kogu maailma praktika, et keerulistele olukordadele võetakse erinevaid lahendusi.

Kas see, mis toimub Viru väljaku ja keskuse ümber ehk kuidas teha sissepääsud, pole põhjus, miks on jäänud peatänava projekt venima?

Nendel asjadel pole mitte mingit seost. Peatänava projekteerimise peatamise otsuse tegi linnavalitsus. Nad ei ole võibolla isegi teadlikud, et üks väike visioonikorje on toimumas. Need on täiesti erinevad asjad. Kas peatänava projekteerimise peatamine tuleneb sellest, et linnavalitsuse liikmetel pole täit veendumust, et ühistransport töötaks seal tõrgeteta. Liikumine kaasaegse linnaruumi poole ei tähenda tavatranspordi keelamist, vaid selle kompenseerimist ühistranspordiga. See, mida teema Viru hotelli esisega teeme, on täiesti teine teema.

Analoogilisi lahendusi viie arhitektuuribürooga me proovime algatada koostöös Merkoga, kes on Lahekalda kinnistu omanik, et ka Lahekaldale, mis jääb Memoriaalist üles panga peale. Ka Kompassi väljaku teema, ka seal kokku lepitud arendajaga, et linn eri arhittektuuribüroodelt tellib lahendused, kuidas arendada. See on elementaarne kaasaegne kaasamine.

Tallinna linnaplaneerimise juht Ignar Fjuk Autor: Siim Lõvi /ERR