Eesti ehitussektori kasvul on sein ees ({{commentsTotal}})

{{1543212480000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti ehitusfirmad ehitasid tänavu kolmandas kvartalis kokku 16 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, ainuüksi Eesti turul oli kasv 18 protsenti. Iseäranis on mahud kasvanud aastaga teedeehituses. Kasvuruumi aga suurt enam pole.

Tänavune ehitusturu kasv on olnud võrreldav möödunud aastaga. Ehitussektori panus majanduskasvu on olnud 30 protsenti.

"Kui ehitusmahud on täna võrreldavad kümne aasta taguse ajaga, siis hõive ehitussektoris on täna 20 000 väiksem. Ehituses on kõik ressursid täna sisuliselt mängu pandud, nii et ehitatakse Eestis praegu maksimumi piires," ütles AS Nordecon juhatuse liige, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Gerd Müller.

Ka hoonete kasutuslubade tase on jõudmas kriisieelse buumi tipptasemele kümmekond aastat tagasi. On meil taas buum?

"Kui võrrelda kasutuslubasid pindala järgi, siis me ei ole veel päris buumiaja tipu juures, aga oleme sinna väga lähedal," ütles Swedbank Eesti peaökonomist Tõnu Mertsina.

"Väga suur vahe kümne aasta taguse buumiga on see, et tol ajal ikkagi peaaegu sajaprotsendiliselt kõik see oli finantseeritud Eesti pankade poolt. Täna on väga palju ka alternatiivset kapitali ja omavahenditest arendusi. Pangad on kindlasti konservatiivsemad ja uute arenduste alustamine ei ole sugugi lihtne," lisas Gerd Müller.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees, AS Rand & Tuulberg juht Raivo Rand praeguses buumi ei näe.

"See, et need ehitusmahud niimoodi aasta lõpuni kasvavad, näitasid juba esimesed kaks kvartalit. Ei ütleks, et tegu on buumiga - 2007 oli buum. See on ühe arreneva riigi jaoks normaalne ehitusmahtude tase. See, mis varem oli, oli pikk madalseis. Praegu me napilt ületame 2007. aasta taseme, aga 11 aastat pole suurt arengut olnud ehitusmahtude osas," ütles Rand.

Hooneehituses, mis annab 60 protsenti kogu ehitusmahust, on siiski oodata kasvu aeglustumist ja ehitushinna kasvu, mis mõnevõrra rahustab kogu sektorit ülekuumenemise ohu eest. Iseäranis on vähenemas eluhoonete ehitus.

"See küll veel ei näita tingimata nõudluse väga järsku muutust, aga majapidamiste kindlustunne osta endale uus eluase või ehitada endale uus eluase neljandas kvartalis järsult halvenes. Kolmandas kvartalis on näiteks ehituslubade arv langenud," tõi Mertsina esile.

"Elamuehituses on tõenäoliselt üks osa nendest arendustest täna ikkagi spekulatiivsed, kus ei ole kindlat ostjat suurel osal nendel korteritel, mida täna ehitatakse. Ja kui hind tõuseb, siis väga palju selliseid ehitusi ette võtta ei saa, nii et ma arvan, et see langus või pirdurdus tulebki eeskätt sellest, et see elamuehitus hakkab vähenema," tõdes Müller.

Rand tõdes, et vanemad ehitusettevõtted, kes näinud eelmist buumi ja elanud üle sellele järgnenud kriisi, on praegu üldjuhul konservatiivsemad, nooremad aga riskialtimad.

"Teades, et ka ehituse võimsus on mahtude osas praegu piiri peal, siis see tase võib jääda samaks, aga edasist kasvu ma küll rohkem ei näe. Neljandas kvartalis tuleb ka kindlasti veel kasv," prognoosis Rand.

Kaubandus võib kogeda esimesi tagasilööke

Rand näeb raskusi tulemas nii Tallinna kesklinna elamuehituses kui eeskätt kaubanduspindade ehitamisel.

"Mõistliku hinnaga korteritele jätkub pikaks ajaks veel turgu, aga kesklinnas, kus hinnad on kõrgemad, on arendused suurema riskiga," ütles Rand. "Juba mõni aeg tagasi oli kaubanduspindu liialt palju, aga ehitatakse veel ja veel juurde, sealt võib tulla tagasilööke lähitulevikus."

Küll aga näeb ta laia tööpõldu tööstusehituses - praegu investeeritakse igas alamsektoris.

"Investeeritakse absoluutselt kõikides sektorites - puidus, metallis, toiduainetööstuses, laomajanduses. Absoluutselt kõikidesse harudesse on juurde investeeritud ja investeeritakse veel juurde," ütles Rand.

Eestis on valitsussektori tellimused kogu ehitusmahust Euroopa Liidu ühed kõrgemad, nii on ka taristuehitiste tellija peamiselt riik. Valitsussektori investeeringud ehitusse peaksid järgmisel aastal küll kahanema, ent need jätkuvalt stimuleerivad Eesti majandust väga tugevalt. Ehitajad ootavad nüüd riigihangetelt kvalifitseerimistingimuste karmistamist, et lisaks hinnale ostaks tellija ka kvaliteeti. Seda enam, et ehitussektori kasv peaks järgmisel aastal pidurduma.

"Kui panna kokku kõik need alamosad ehituses, siis minu hinnangul ilmselt ehituse kasvutempo järgmisel aastal aeglustub mõnevõrra ja selle panus siis samuti majanduskasvu nõrgeneb," prognoosis Mertsina.

Põhjamaades, mille majandustsükkel liigub Eestist pisut eespool, ongi ehitussektori kasv aeglustunud ning Rootsis on see juba langusessegi pööranud.

Toimetaja: Marek Kuul, Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: