Sisemajanduse koguprodukt oli kolmandas kvartalis jooksevhindades 6,5 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Majanduskasvu peamine vedaja oli jätkuvalt lisandväärtuse kasv ehituse tegevusalal. Sellele järgnes Eesti suurim tegevusala töötlev tööstus, mille panus majanduskasvu oli viimase kolme aasta suurim.

Oluliselt panustasid majanduskasvu veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, info ja side ning veondus ja laondus.

Kolmandas kvartalis andis märgatava negatiivse panuse majanduskasvu vaid üks tegevusala – põllumajandus, metsamajandus ja kalandus.

Eelneva kahe aasta jooksul majanduskasvu positiivselt panustanud mäetööstus omas tänavu III kvartalis majanduskasvule negatiivset mõju.

Sisenõudluse kiire kasv

Sisenõudluse kasv kiirenes kolmandas kvartalis veelgi, jõudes 6,4 protsendini. Oluliselt aitas sellele kaasa aasta esimeses pooles languses olnud kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas 4,2 protsenti.

Investeeringute kasv oli laiapõhjaline. Enim panustasid sellesse ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Eratarbimise kasv aeglustus, olles 4,1 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas kolmandas kvartalis vaid 0,8 protsenti. Eelkõige oli see tingitud 0,1 protsenti kasvanud kaupade ekspordist. Teenuste eksport kasvas 2 protsenti.

Ekspordi peamine positiivne mõjutaja oli arvuti ja elektroonikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste väljavedu, samuti arvuti- ja infoteenuste ning ehitusteenuste müük.

Kaupade ja teenuste import seevastu jätkas 6,1 protsendi juures tugevat kasvu.

Kui kaupade import kasvas 4,4 protsenti, siis teenuste import koguni 11,2 protsenti.

Enim mõjutasid importi mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimipreparaatide sissevedu ning õhutranspordi- ja reisiteenuste ost. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli III kvartalis 2,6 protsenti.

Koos kiirenenud majanduskasvuga paranesid ka tootlikkuse näitajad. Kui tootlikus hõivatu kohta kasvas 3,4 protsenti, siis tootlikus tunni kohta 7,6 protsenti.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes samas, et välisnõudlus on nõrgenenud ning ettevõtete konkurentsivõime on tugeva löögi all, kuna tööjõukulud kasvavad väga kiiresti.