Kehtiva õiguse kohaselt on tuvastud rahapesu korral finantsasutust võimalik trahvida kuni 400 000 euroga . Eelnõu järgi tõstetakse nii füüsilisele kui juriidilisele isikule väärteo trahvi ülemmäära viie miljoni euron. Trahv suureneb antud juhul 12 korda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Samuti saab määrata rahatrahviks kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest või trahvi, mis vastab kuni kolmekordsele rikkumisel saadud kasule. Pangad on kohustatud kahtlasest rahast teavitama finantsinspektsiooni. Selle esitamata jätmise eest tõuseb rahatrahvi ülemmäär 32 000 eurolt viiele miljonile. Trahv suureneb siin 150 korda.

"Kindlasti need heidutusmeetmed annavad sõnumi väljapoole, et Eesti ei ole koht rahapesuks," ütles rahandusminister Toomas Tõniste. "Esimene on tunduvalt suuremad trahvimäärad, kui olid need seni. Teiseks on pöördtõendamiskohustus ehk kui siiamaani pidi rahapesu andmebüroo ise tõendama, et see raha on kuritegelikul teel saadud, siis edaspidi kahtlaste tehingute korral peab raha omanik ise tõendama."

Finatsinspetsioon on aastaid taotlenud trahvimäärade tõstmist. Nüüd tuleb rahapesujuhtumeid veelgi põhalikumalt uurida.

"Menetlusprotsess eelkõige, sest vaadake, kui karistusmäär on väga kõrge, siis loomulikult peab üks järelevalveasutus enda jaoks läbi mõtlema, et milised on kõige raskema astmega karistused, millised väiksemad. Kindlasti see paneb meile uue väljakutse," lausus finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Kui omanik ei suuda raha päriolu tõendada, vara arestitakse ja seejärel taotleb riik selle konfiskeerimist. See toob Nõmme hinnangul kaasa omajagu kohtuprotsesse. Pankade hoolsusmeetemetes järelevalve karmistumine midagi ei muuda.

"Trahvid mõjutavad pankade käitumist kindlasti, aga ma julgeks arvata, et see, et täna need trahvimäärad suurenevad, midagi ekstra teistsugust käitumist pankadelt kaasa ei too, kuna minu hinnangul ka täna pangad teevad endast kõik sõltuvalt selleks, et vältida-tõkestada ja vajadusel tuvastada rahapesu," lausus Eesti Pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkonna juht Aivar Paul.

Seadus jõustub järgmisel aastal koos karistusseadustiku muudatustega.