"Üks mu olulisemaid tänaseid sõnumeid on, et rahapesu üle peaks järelevalvet teostama riik, kus üksus asub. See on ka selge meie mais koos Eesti finantsinspektsiooniga välja saadetud avalduses. Mida see täpselt tähendab? See tähendab, et Eesti finantsinspektsioon peaks tegelema Danske Banki Eesti haru järelevalvega, sest see haru paikneb Eestis. Meie loomulikult näiteks teeme järelevalvet Nordea Taani haru üle," ütles Berg Taani parlamendi ees.

"Enamuses valdkondades teostatakse peakontori riigis järelevalvet, aga rahapesu puhul on mõistlik järelevalvet teostada kohapeal. Mul on lihtsam tehe koostööd Taani politseiga ja Eesti ametiasutustel on lihtsam koostööd teha Eesti politseiga. Probleem on selles, et vahetevahel mõned ametiasutused mõtlevad, et nende kolleegid teevad tööd, aga nad ei tee. Kui me vaatame Danske Banki rahapesu suhtes läbi viidud inspektsioone Eestis ja Taanis, me näeme selgelt volituste jaotust," lisas Taani finantsinspektsiooni juht.

"Eesti finantsinspektsioon on Danske Eesti haru külastanud kolmel korral viimase kümne aasta jooksul. 2007, 2009 ja 2014 aastal. Meie külastasime Danske Banki Taanis neli korda," märkis Berg. "Kõigis Eesti inspektsioonides me tegime järelkontrolli Danske juhtkonnaga ja me tegime tihedat koostööd Eesti kolleegidega. Eesti ametivõimude järeldused ja informatsioon, mille me saime Venemaa keskpangalt, ei olnud kriitiline 2007. ja 2009. aastal aga Eesti ametivõimud olid väga kriitilised 2014 ja me saime neilt selle kohta infot 2015. aasta alguses. Me tegime selle osas 2015. aastal järelkontrolli, mille kohta valmis raport 2016. aastal," märkis Berg.

"Mis Eestis juhtus, oli see, et sealne haru oli kriminaalne. Nad tegid kõik, mis oli nende võimuses, et [rahapesuga seotud] tehinguid varjata. See oli põhjus, miks neid oli keeruline avastada, samuti meie Eesti kolleegide poolt. See oli haru ja üksus, mille tegevust ei jälgitud piisavalt. Samuti ei integreeritud seda üksust piisavalt Danske Banki IT-süsteemidega."

Eesti finantsinspektsioon Taani kolleegide hinnanguga ei nõustu. "Tagantjärgi tarkus ja vastutuse veeretamine meile ei meeldi, sestap vaatame veel kord fakte, mida oleme korduvalt ka varasemalt esitanud: Pangandusdirektiivi kohaselt teeb panga järelevalvet, sealhulgas riskikontrolli organisatsiooni järelevalve päritoluliikmesriigi pädev asutus. Vastuvõtval riigil on siin väga piiratud roll," ütles Eesti finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

"Rahapesu tõkestamise direktiivi (AMLD) puhul kuni juunini 2015 kehtinud AMLD3 ei täpsustanud, kes panga filiaali poolt rahapesu tõkestamise normide üle järelevalvet teeb, kas päritolu või vastuvõtva riigi pädev asutus või mõlemad. Juunist 2015 kehtiv AMLD4 sätestab selgesti järelevalvepädevused ja selle kohaselt on roll mõlemal, nii päritolu kui ka vastuvõtva riigi pädevatel asutustel," rääkis Kessler.

"2012. ja 2013. aastal esitas finantsinspektsioon mitmeid päringuid Danske panga riskikontrolli organisatsiooni kohta, millele pank otse või Taani finantsinspektsiooni kaudu vastas eksitavalt, et kontrollid toimivad ja vastavad äririskidele või on parandamisel.  2014. aastal tegi Eesti finantsinspektsioon Danske Eesti filiaalis kaks kohapealset kontrolli, mille tagajärjel valminud 340-leheküljelises aktis tuvastati minetused filiaali riskikontrolli organisatsioonis," märkis Kessler.

"2015. aastal tegi Eesti finantsinspektsioon ettekirjutuse pangale, et see seaks oma riskikontrolli organisatsiooni korda – vastavaks riskantsele mitteresidentide ärile. Sama aasta lõpuks oli pank sellest ärist väljunud. 2018. aasta septembris avaldatud Danske enda raporti kokkuvõte kinnitas olulisi minetusi panga riskikontrolli organisatsioonis varasemal perioodil," ütles Kessler. "Kokkuvõttes oli Eesti FI riigiasutustest ainus, kes reaalselt riskiga tegeles ja kelle tegevuse tõttu mitteresidentide äri osas muutus sündis."

Danske Banki Eesti harust liikus aastatel 2007-2015 umbes 200 miljardit ebaselge päritoluga raha, millest suur osa võis panga hinnangul olla seotud rahapesuga. Danske tõmbas oma mitteresidentide äri kokku peale seda kui Eesti finantsinspektsioon korraldas pangas 2014. aastal kontrolli, tuvastades rahapesu riski. Rahapesu toimumine on kahjustanud nii Danske panga, Taani kui ka Eesti mainet.