Ökonomist: majanduskasvu kiirenemine on pigem erandlik
Kolmanda kvartali kiirenenud majanduskasv oli suures pildis siiski pigem erand, sest erinevad majandusaktiivsuse kasvu iseloomustavad näitajad nõrgenesid kolmandas kvartalis nii Eestis kui ka mujal, ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Statistikaameti hinnangul kasvas majandus kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 4,2 protsenti. Kasv oli veidi kiirem kui teises kvartalis, mil majandus kasvas 3,8 protsenti.
Samas on majandususaldusindeks, mis kajastab ettevõtjate ootuseid lähikuude kohta, langenud nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides.
Nii Euroopa Liidus tervikuna kui Eestis on aeglustunud ka tööstustoodangu kasv. Euroopa Liidu majanduskasv kolmandas kvartalis aeglustus.
"Teiste riikide majandusaktiivsus mõjutab meid ekspordi kaudu ja ekspordi kasv oligi kolmandas kvartalis Eestis üsna aeglane. Samas võib aga olla hakanud mõju avaldama ka hinnakonkurentsivõime vähenemine, mis on tingitud tootlikkuse kasvu ületavast palgakasvust. Eksport kasvas aastaga vaid 0,8 protsenti," märkis Oja.
Eesti kiire majanduskasvu taga olid keskpanga teatel sisenõudluse tegurid: tarbimine ja investeeringute kasv, kuid eksport kasvas vähe.
"See näitab, et majandus on piisavalt tugev, et elada üle lühiajalisi väliskeskkonna võbelusi. Samas teeb veidi murelikuks asjaolu, et tegevusalati oli kasv küllaltki ebaühtlane. Pea pool majanduskasvust tuli ehitus- ja kinnisvarasektorist. Kuna Eesti majandus on väike ja tihedalt seotud teiste riikidega, eeldab mõõduka majanduskasvu jätkumine ekspordi tugevnemist," selgitas ökonomist.
Kolmanda kvartali majanduskasvu juures teeb keskpangale rõõmu investeeringute kasvu taastumine, kusjuures investeeringute kasvu taga olid seekord peamiselt ettevõtted. Majapidamiste investeeringud aastatagusega võrreldes vähenesid ja valitsemissektori investeeringud olid reaalväärtuses vaid veidi suuremad kui aasta varem.
Kiire majanduskasv peaks jõudma ka inimesteni
Kaspar Oja ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et loodab, et hea majanduskasv jõuab reaalselt ka inimeseni.
"Ma tahaks väga loota, et jõuab, sest me näeme ka seda, et palgad kasvavad kiiremini. Kiiremini on kasvanud viimastel aastatel just madalama otsa palgad ehk väiksemad palgad on kasvanud kiiremini kui suuremad. Peaks jõudma. Tööpuudus on vähenenud, tööpuudus on praegu väga madal, hõive määr on väga kõrge - nii palju inimesi tööl pole olnud kui praegusel ajal," rääkis ta.
Oja ütles, et palkade kasv on hea, sest näitab, et majandusel läheb hästi. Samas on tema sõnul sektoreid, mida palgasurve väga palju ei mõjuta, eelkõige ekspordisektor.
"Ekspordisektor ei saa tõsta palku kiiremini kui võimaldavad tema turud sellepärast, et sellisel juhul tema konkurentsivõime väheneb ja ta on sunnitud oma poodi siin hakkama n-ö kokku panema tasapisi. Mingil määral me näeme seda, me oleme seda näinud kogu aeg, et madalama tootlikkusega harud on hakanud töökohti vähendama ja seetõttu on osa ettevõtteid ka Eestist lahkunud," selgitas Oja.
Viimase aja suurinvesteeringud Eestis - Luminori tulek ja Utilitase ost - näitavad Oja sõnul, et usaldus Eesti majanduse vastu on kõrge. Samas ei räägi need majanduse hetkeolukorrast, kuna on üksikud juhtumid.
Toimetaja: Priit Luts