Teisel lugemisel toetas 120-kohalises parlamendis põhiseadusmuudatusi 67 rahvasaadikut. 

Enne jaanuari lõppu korraldataval kolmandal lugemisel peavad muudatusi läbiminekuks toetama kaks kolmandikku saadikutest. 

Kreeka ja Makedoonia jõudsid nimetülis kokkuleppele juunis. Kui Makedoonia parlament kiidab heaks riigi nime muutmise Põhja-Makedooniaks, ei torpedeeri Kreeka enam riigi liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Leppe kriitikud väidavad, et Makedoonia on teinud kokkuleppele jõudmiseks liiga suuri järeleandmisi ja Kreeka šantažeerib riiki. 

Kolmapäeval avaldas Skopjes peaminister Zoran Zaevi valitsuse vastu meelt mitutuhat protestijat, keda juhtis konservatiivne opositsioonierakond VMRO-DPMNE. 

2017. aastal võimu kaotanud konservatiividel pole seni õnnestunud sotsiaaldemokraat Zaevi eestvedamisel sõlmitud kokkulepet nurjata. 

Nimeleppe üle on saanud hääletada ka Makedoonia rahvas. 30. septembril peetud referendumil riigi nime muutmise üle osales 36,9 protsenti valimisõiguslikest makedoonlastest. Hääletanutest 91,4 protsenti toetas nime muutmist, kuid kriitikute sõnul kukkus referendum madala osalusprotsendi tõttu läbi.

Valitsuse hinnangul polnud osalusprotsent tähtis, sest referendum oli nõuandva iseloomuga.