Sirje Rank | Euroala maratonkõnelustega samm edasi tõhusama kriisilahenduse poole ({{commentsTotal}})

Sirje Rank.
Sirje Rank. Autor/allikas: Rahandusministeerium

Mida täpsemalt Brüsselis hommikuni väldanud rahandusministrite kõnelustel arutati ja otsustati?

Euroalal on tuldud pikk tee neist aegadest, mil Iirimaa üritas kriisi puhkedes üksi kõigi oma pankade kohustusi tagada ning Saksamaa valitsus teatas, et garanteerib sakslaste hoiused, seades nii teiste riikide valitsused sundseisu. Iirimaa pankade kohustused ületasid sel hetkel riigi sisemajanduse koguprodukti (SKP) seitse korda ja Saksamaa valitsuse lubadus tähendas vekslit ligi triljonile eurole.

2008. aastal USA investeerimispanga Lehman Brothers kollapsist puhkenud pangandus- ja finantskriis nõudis kiiret tegutsemist, kuid ühiseid lahendusi euroala riikidel ei olnud. Lehmani kollapsi kannul tuli üsna varsti Kreeka võlakriis ja sealt edasi usaldamatus kogu ühisraha suhtes.

Nende sündmuste tõukel jõuti lõpuks äratundmisele, et euroala vajab siiski ühist tuletõrjedepood.

Sündisid kaks olulist otsust: luua pangandusliit, et allutada Euroopa ühine finantsurg ja pangad ühistele reeglitele ning kehtestada ühine kriisilahenduse kord.

Lisaks loodi Euroopa stabiilsusmehhanism nende euroala riikide toetamiseks, mis omal jõul turult enam laenu ei saanud. Siingi johtusid paljud riikide maksevõime probleemid pangandussektorist. Kokku vajas abistamist viis riiki – Kreeka, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Hispaania. Kõik on tänaseks abiprogrammi lõpetanud.

ESMi uus funktsioon ja tugilaenud

Pangandusliit ei ole aga veel valmis. Käivitunud on ühtne järelevalve ja kriisilahenduse kord, kuid puudu on ühine hoiusekindlustus, mis tagaks, et euro Eesti pangas on niisama kindel kui Saksa pangas hoiustatud euro.

Ka pankade kriisilahenduse raamistikus on lüngad – see oli üks osa äsja Brüsselis hommikuni väldanud rahandusministrite maratonkõnelustest. Neil pandi paika, kuidas hakkab toimima Euroopa stabiilsusmehhanismi uus funktsioon: kindlustuse pakkumine pangandusliidu kriisilahenduse fondile.

Sellest fondist rahastatakse nende raskustes pankade restruktureerimist, mida avaliku huvi tõttu ei saa pankrotti lasta. Fondi rahastab pangandussektor, mis maksab tulevikus tagasi ka võimaliku ESMi vahendite kasutamise selleks otstarbeks. Mida paremini kriisilahendamise süsteem töötab, seda vähem on põhjust karta, et pankade päästmiseks on vaja maksumaksja raha.

Ühtlasi tahetakse edaspidi probleemidele varem jaole saada, et kriisi lahendamise kulud oleksid väiksemad. Nii arutasid rahandusministrid, kuidas saada paremini toimima ESMi ennetavad tugilaenud. Mõeldud on need riikidele, mis rahaliidu reegleid järgivad, kuid mis võivad raskustesse sattuda välise teguri mõjul (näiteks kanduvad probleemid üle teisest riigist). Eesti puhul, mis reegleid täidab, pole mõeldamatu olukord, kus turg ei taha laenu anda põhjusel, et varem pole riigivõlakirju välja antud.

Praegu arutusel olevate reformidega nähakse ESMile suuremat rolli ka abi taotleva riigi maksevõime ja majanduspoliitika hindamisel. Seda selleks, et kindlamalt juurduks põhimõte, et ESMi toetust saab anda vaid sellisel juhul, kui abi taotleva riigi võlatase on jõukohane. Kui analüüs näitab, et ei ole, tuleb võlg enne abi andmist restruktureerida.

Kõiki neid muudatusi plaanitakse ESMi olemasoleva mahu piires, uusi rahalisi kohustusi see riikidele kaasa ei too. Kõik on olulised sammud, et rahaliit oleks järgmises kriisis vastupidavam. Kuid valmis veel mitte – ühised arusaamad ja lahendused nõuavad aega ja arutelu.

Rahandusministrite ettepanekud jõuavad nüüd detsembri keskpaigaks otsustamiseks euroala valitsusjuhtide ette. Ja uuel aastal läheb töö edasi. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: