Ebatäpsed andmed rahvastikuregistris võivad jätta lasteaiakoha või sotsiaaltoetuseta
Riigikogu muutis neljapäeval rahvastikuregistri seadust. Elukoha täpsete andmete rahvastikuregistrisse kandmata jätmine jätab tuleval aastal inimese lasteaiakohata või õiguseta pikendada juhiluba.
2. jaanuarist ootab uus olukord neid, kelle elukoht on praegu rahvastikuregistris vaid omavalitsuse täpsusega - näiteks Tartu linn, ei enamat. Kui need inimesed oma andmeid aasta viimastel nädalatel ei täpsusta, näitab register, et neil pole elukohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Muudatus puudutab ka neid, kel on kavas kolida. Omavalitsus neile teenuseid ei paku, sest neilt ei laeku makse.
"Nüüd, kui aadressi üldse ei ole, siis kui me võtame Tallinnas ühistranspordi - inimene istub bussi, tullakse, kontrollitakse, kas on Tallinna inimene. Kui ei ole Tallinna inimene, järelikult on sõidetud ilma loata. Või näiteks lasteaiakohad, samamoodi juhilubade vahetamine. Neid asju on päris palju, mis on elukohaga seotud," selgitas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Aadressi puudumisel võib ilma jääda ka näiteks sotsiaaltoetustest või võimalusest valimistel elektrooniliselt hääletada.
Kes elavad üürikorteris, ka neil tuleb oma aadress registrisse kanda. Seda saab teha ka siis, kui üürikorteri omanik on vastu.
"Tegelikult on selles seaduses ka sees selline võimalus, et inimene saab minna omavalitsusse, kui ta reaalselt elab seal, siis omavalitsus korraldab selle asja ära. Jah, neid inimesi kindlasti on, kus omanikud ei taha ühel või teisel põhjusel ja valdavalt siis seetõttu, et mitte üüritulu arvele võtta ja selle alusel makse maksta," ütles põhiseaduskomisjoni liige, keskerakondlane Helmut Hallemaa.
Pungas rääkis, et mõned omanikud kardavad, et ei saa üürnikust enam lahti, kui lubavad sel oma aadressi kasutada, kuid ka omanik saab omavalitsusse pöörduda, öeldes, et inimene ei ela enam tema korteris. Sel juhul registreerib omavalitsus inimese välja.
Hallemaa sõnul on omavalitsustel head võimalused vajadusel kindlaks teha, kes kus elab.
Omavalitsuse täpsusega oli kevadel registris 40 000 inimest, neile saadeti kirjad.
"Täna on jäänud järgi 34 000. Aga tuleb meeles pidada, et neist tegelikult on 15 000 välismaalased ja on suure tõenäosusega välismaale ära läinud. Neist ülejäänud 20 000 - 25 000st on suur osa Eestist lahkunud Eesti kodanikud," ütles Pungas.
Hinnanguliselt pole oma andmeid korda teinud 10 000 inimest.
Toimetaja: Merili Nael