Kodanikuaktivist Jevgeni Krištafovitš rääkis "Välisilmas", et Aleksejeva kuulus Venemaa presidendi juures tegutsevasse inimõiguste komiteesse ning ta julges otse Vladimir Putinile rääkida konkreetsetest probleemidest ja inimestest, kes olid kinni peetud ja keda oli vaja aidata. Siiski ei õnnestunud Aleksejeval iga kord Putinit mõjutada.

Venemaal ei ole opositsiooni esindajate saatus olnud tihtipeale kerge. Nii ka Aleksejeval. Krištafovitš tuletas meelde, et Aleksejeva oli selleks, et vanglasse minekut vältida, sunnitud Nõukogude Liidust lahkuma.

"Tema jaoks oli väga suur tragöödia, et ta peab lahkuma kodumaalt, ta oli väga suur patrioot. Ta kohe kasutas võimalust, kui Venemaal demokraatlikud jõud võitsid ja 1991. aastal Vene Föderatsioon moodustati, siis ta kohe läks tagasi. See ei olnud tema jaoks väga mugav lahendus. Tema jaoks oli kindlasti mugavam jääda USA-sse, aga ikkagi tuli tagasi, sest ta igatses väga kodumaad ja tahtis olla Venemaal," rääkis Krištafovitš.

Kuigi Aleksejeva ütles Putinile alati julgelt välja, mida ta mõtles, et tekitanud see talle kahju. "Tema autoriteet oli nii kõrge. Ma arvan, et ka Putini jaoks oli oluline vähemalt näidata, et Aleksejevat keegi ei ründa, ma kuulan ka ära, mida ta ütleb," selgitas Krištafovitš.

Kaheksa aastat tagasi märtsis tegi "Välisilm" Eestit külastanud Aleksejevaga intervjuu. Vaata lõiku intervjuust artiklile lisatud videost.