Sotsiaalmeedias ringleb uus lapsi hirmutav ähvardusmäng
Ka Eesti lasteni on jõudnud uus rahvusvaheline küberkiusamise "mäng", kus hirmuäratava välimusega väljamõeldud tegelane Momo annab sotsiaalmeedia platvormi kaudu kasutajatele võikaid ülesandeid, ähvardades nende täitmata jätmisel kasutaja tappa. Üle maailma on teatatud mitmetest Momoga seostatud teismeliste enesetappudest, ehkki ametlikku kinnitust neile ei ole.
"Momo väljakutse" levib sotsiaalmeedias nutitelefonide kaudu. Pärast seda, kui telefonikasutaja võtab WhatsApp'i rakenduse kaudu vastu kontaktisoovi Momo-nimeliselt tegelaselt, hakkab ta saama häiriva sisuga ähvardusi, millega teda sunnitakse täitma ridamisi ohtlikke ülesandeid. Ähvardustega käivad kaasas ka õõvastad või hirmutavad pildid. Lapsed, kellele Momo mõjub hirmutavalt, ei julge ülesandeid täitmata jätta. Seega mõjutab "mäng" laste psüühikat ja mängib nende hirmutundel.
Õel "mäng" hakkas maailmas levima tänavu juulis, nüüdseks on see jõudnud ka Eestisse. Eeskätt püüavad end Momo pähe kontaktidesse pakkuvad inimesed jõuda teismelisteni, keda ohtlikke ülesandeid täitma ähvardada. Kui käsu saanu keeldub seda täitmast, lubabki "Momo" oma ähvarduse täide viia.
Pahatahtliku "Momo" kontot on sotsiaalmeedias keeruline kustutada, sest tegemist pole mitte ühe pahatahtliku inimese ja kontoga, vaid selle nime taha on varjunud tuhandeid kasutajaid oma kontodega, nagu lihtne Facebooki otsing paljastab.
Ehkki üle maailma on teatatud mitmetest teismeliste enesetappudest seoses Momoga, pole neile ametlikku kinnitust. Siiski soovitab WhatsApp kasutajatel blokeerida telefoninumbrid, millelt selline kontaktisoov tuleb ning teavitada sellest ettevõtet.
"Momo väljakutset" on võrreldud Sinivaalaga - ka selles sotsiaalmeedias levinud "mängus" sunniti lapsi end kahjustama kuni enesetapuni välja (Vikerraadio intervjuud Sinivaala enesetapumängust saab kuulata siit.)
Eestis hoiatas Momo eest Facebooki leht "Turvaline internet. Digimaailma teejuht", palvega lapsevanematele, et nad oma lastega Momost räägiksid, kuivõrd internetiohtudest kõnelevatel koolitustel on enamik Eesti lapsi tegelasest juba kuulnud. Näpunäiteid selleks jutuajamiseks saab siit.
"Selle tegelase kohta liigub ringi tohutul hulgal legende ja lapsed tõsimeeli usuvad, et tegu on mingi üliinimliku häkkeriga, kes võibki oma ähvardused ellu viia, kui mitte teha seda, mis ta käsib," paneb lehehaldur Diana südamele. "Oluline on lapsele selgeks teha, et Momo on väljamõeldud tegelane, kelle on välja mõelnud pahad inimesed, kelle sooviks on lapsi hirmutada. Kui laps saab sõnumi Momolt, siis tuleb seda kohe vanematele näidata. Kui see sõnum nõuab, et laps teeks midagi lubamatut ja/või sisaldab ähvardust, siis palun saatke see info ka politseile," kutsub lehekülg üles.
Samuti manitsetakse lapsevanemaid lastega mitte riidlema, kui peaks selguma, et nad on Momo "mänguga" juba kokku puutunud. Paraku on seda juba ette tulnud.
"Seda on väga kurb kuulda, sest see tundub sama jabur, kui süüdistada õnnetuses jalakäijat, kellele purjus autojuht otsa sõitis," põhjendab Turvalise interneti sotsiaalmeedialehe haldur Diana. "Kindlasti on oluline rääkida lapsega internetis toimuvad ja kui tekib mingi probleem, siis ühiselt ka lahendus leida. Aga kohe kindlasti ei tohi lapsele öelda, et see on tema süü, kui tema kontole on sisse häkitud, võõrad on talle imelikke sõnumeid saatnud vmt. Süüdi on ikkagi need pahatahtlikud inimesed, kes teiste teadmatust ära kasutavad."
Momo võigas välimus, mis meenutab linnunokaga punnis silmadega naist, on laenatud Jaapani kunstniku Keisuke Aisawa loodud skulptuurilt, mille ta eriefektide ettevõttes Link Factory lõi. Ettevõte ise eitab seost "Momo väljakutsega".
Toimetaja: Merilin Pärli