"See on ilmselgelt üledramatiseeritud teema. Katused (katuserahad - toim.) riigieelarve osana on olnud, on ja jäävad ka tulevikus. Küsimus on, kuidas üksikobjekte, investeeringuid riigieelarvesse otsustatakse või ka toetusi erinevatele organisatsioonidele. Ja mis tasemel neid tehakse. Mingil tasemel tehakse seda riigikogu tasemel. Suuremas ulatuses on seda alati tehtud valitsuses, see on ministeeriumite all. Ja mingis osas teevad tegelikult seda hoopis ametnikud," kommenteeris Seeder.

Seeder märkis, et katuserahasid on seostatud ka kui läbipaistmatu osaga riigieelarvest, mida see kindlasti tema sõnul ei ole. "See tegelikult on kõige suuremat tähelepanu leidnud ja kõige läbipaistvam osa riigieelarvest. See on üksipulgi lahti võetud kuni ettepaneku tegijateni välja," lausus Seeder.

Seeder ütles, et katuserahad on vaid garneering eelarve juures.

Isamaa rahandusminister Toomas Tõniste ütles aga päeval riigikogu infotunnis, et ei pea katuserahade jagamise korda mõistlikuks.

Kuusk küsis, miks Seeder ei võtnud vastu EKRE esimehe Mart Helme pakkumist, et seostada omavahel rändepakti küsimust ja eelarve vastuvõtmist. "See ettepanek oli ju poliittehnoloogiline mängurlus," vastas Seeder ja nimetas seda segaduse külvamiseks.

Seeder rääkis, et opositsioonis olles puuduksid Isamaal võimalused peatada rändepaktiga ühinemist. Tema sõnul on Isamaa valitsuses selle otsuse blokeerinud ja otsus rändepakti toetamise kohta tehti riigikogus. "Kui meie ka läheksime sarnaselt EKRE-ga opositsiooni mingisuguseks protesti märgiks, siis sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond võtaksid selle otsuse ka valitsuse tasandil vastu," sõnas Seeder.

Saatejuht küsis ka selle kohta, kas Isamaa jaoks sarnaselt EKRE-ga on terrorism, ränne ja pagulased ühes pajas. Mart Helme ütles nimelt pärast teisipäeval Strasbourgis toimunud tulistamist, et rändeleppega avaks valitsus ukse islamiterrorismile.

"Need kõik on erinevad asjad," ütles Seeder. "Migratsioon, pagulased, terrorism. Need on erinevad asjad. Aga vaieldamatult, see, kui riikidel puudub suveräänne kontroll oma riigis toimuva üle ja ka migratsioonipoliitika kujundamise üle, siis see peab jääma kõikide riikide suveräänseks õiguseks," rõhutas Seeder.

Seederi sõnul praegused erimeelsused valistuses Isamaa usaldusväärsust võimalikus tulevases valitsuses ei mõjuta. "Me oleme väga usaldusväärsed partnerid ja ma arvan, et väga head partnerid, aga mitte väga kerged partnerid. Kindlasti on meil põhimõtted, punased liinid, aga need asjad, mida me oleme kokku leppinud, viime me ellu," kinnitas Seeder. Ta märkis, et Isamaa on end valitsuses olles kehtestanud ja see on partneritele olnud ebamugav.

"Kui ka teised erakonnad niimoodi käituksid, siis Eesti poliitiline kultuur oleks päris hea," rääkis Seeder.

Madalast reitingust rääkides, ütles Seeder, et see ei vasta Isamaa tegelikule sisule ja potentsiaalile. "Viimastel aastatel meie poliitika muutus häguseks. Me ei tegelenud piisavalt nende teemadega, mis olid meie valijate jaoks olulised. Me läksime liiga kommunaalpoliitikasse, hakkasime andma kommunaalseid lubadusi ja meie valija ei mõistnud meid," rääkis Seeder.