Reinsalu tõmbas ränderaamistiku kriitika taas üles ({{commentsTotal}})

{{1544184360000 | amCalendar}}
Justiitsminister Urmas Reinsalu pressikonverentsil
Justiitsminister Urmas Reinsalu pressikonverentsil Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Justiitsminister Urmas Reinsalu (Isamaa) tegi välisminister Sven Mikserile ettepaneku teatada ÜRO-le, et Eesti mitteosalemist Marrakechis valitsustevahelisel rändekonverentsil tuleb tõlgendada kui leppe heakskiitmata jätmist ning Eesti peaks jätma leppe üle hääletamata ka ÜRO peaassambleel. Ühtlasi soovib ta kokku kutsuda ekspertgrupi, kes analüüsiks ränderaamistikuga seonduvat põhjalikult.

Tuginedes erinevatele õigusekspertidele rõhutab Reinsalu Mikserile saadetud kirjas, et valitsus ei ole andnud välisministrile mandaati Eesti ühinemiseks ränderaamistikuga, vaid üksnes selle üle läbirääkimiste pidamiseks, kuna valitsus ei jõudnud 15. novembril rändeleppe toetamise küsimuses konsensusele.

"Riigikogu avaldus, milles toetati lepet, väljendab rahvaesinduse hoiakut. Toon siiski välja, et riigikogu 26.11 2018.a avalduse näol on tegemist küll poliitilist tahet väljendava aktiga, kuid mitte õiguslikult siduva otsustusega," seisab Reinsalu kirjas. Samas viitab ta riigikogu avaldusele, mille kohaselt avaldab parlament üldist toetust Globaalse Ränderaamistiku vastuvõtmisele, mitte seda, et Eesti peaks Globaalse Ränderaamistiku heaks kiitma just konkreetsel ÜRO Valitsustevahelisel Konverentsil või osalema hääletusel Peaassambleel.

Reinsalu jääb seisukoha juurde, et ränderaamistiku küsimuses valitseb jätkuvalt ebaselgus leppe iseloomu ja mõjude osas Eesti õigusele. Tuginedes vajadusele säilitada siseriiklik pädevus migratsiooniküsimustes ka tulevikku vaadates teeb ta Mikserile ettepaneku teavitada ÜRO-d kirjalikult, et Eesti Vabariigi mitteosalemist 10.-11. detsembril 2018. aastal Marrakechis toimuval valitsustevahelisel rändekonverentsil tuleb tõlgendada kui leppe heakskiitmata jätmist ÜRO valitsustevahelise konverentsi statuudi tähenduses ning jätta ka ÜRO peaassambleel leppe üle hääletamata.

Reinsalu hinnangul oleks vaja esitada riigikogule ka argumendid seoses nimetatud sammudega. Viidates mitmele analüüsile (loe lisaks siit ja siit) on justiitsministeri sõnul lisaks varasematele ilmnenud uued, täiendava iseloomuga õiguslikud argumendid.

Reinsalu heidab välisministeeriumile ette ka rändraamistiku tõlke puudulikkust. Erinevate õigusekspertide analüüsile viidates märgib Reinsalu, et praeguses tõlkes sõna "commitment" eestikeelne vaste pole mitte "pühendumus", vaid "kohustus", ning palub vastavalt ametlikku tõlget korrigeerida.

Lõpetuseks teeb Reinsalu ettepaneku moodustada justiitsministeeriumi ja välisministeeriumi ühine sõltumatu ekspertgrupp, kes rändeleppe suhtes kerkinud küsimusi põhjalikult hindaks, ning seejärel esitada selle ekspertgrupi analüüs valitsusele ja riigikogule.

"Kuni analüüsi valmimiseni peatada Eesti Vabariigi poolsed võimalikud tegevused rändeleppesse puutuvalt ning teavitada sellest riigikogu. On tõsiasi, et hetkel ei ole Eesti Vabariigi ametiasutustel või ekspertidel koostatud ühtegi leppesse puutuvat sisulist analüüsi," ütleb Reinsalu.

"Selles küsimuses peavad Eesti Vabariigi ametiasutused tegema ära oma kodutöö. Me peame terve mõistusega, ilma paanikata ja ratsionaalselt hindama, mis tegelikult on nii leppe võimalik kui ka ühinevate riikide poolt omistatud tähendus ja mõju Eesti Vabariigi otsustele migratsioonivallas."

Reinsalu lükkab ka kategooriliselt tagasi väite nagu tähendaks leppega mitteühinemine Eesti välispoliitilisest peajoonest irdumist. Eesti ei ole ühinenud kõikide ÜRO konventsioonide ja lepetega, sh näiteks ÜRO pagulaste ümberasustamise koostöökokkuleppega, ÜRO kodakondsusetusse vähendamise konventsiooniga ning ÜRO võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste konventsiooniga.

Ratas: Eesti toetab ÜRO peaassambleel ränderaamistiku vastu võtmist

Reinsalu kirja kommenteeris reedel ka peaminister Jüri Ratas (KE) öeldes, et Eesti toetab ÜRO peaassambleel ränderaamistiku vastu võtmist. "See seisab ebaseadusliku rände vastu, toetab illegaalselt riiki sisenenud inimeste kodumaale tagasisaatmist, aga aitab seista ka meie endi võõrsil elavate ja töötavate inimeste õiguste eest. Samuti tugevdab ränderaamistik inimkaubanduse ja -smugeldamise vastast võitlust ning kaitseb haavatavas olukorras naiste ja laste õigusi," põhjendas Ratas.

Peaminister kinnitas, et ränderaamistik ei too Eestile kaasa pagulaskvoote ega suurenda illegaalset immigratsiooni. "Vastupidi, sellega ei kaasne kohustusi, aga ÜRO liikmesriigid näitavad raamistikku kokku leppides tahet koos probleemidega võidelda ning globaalsetele väljakutsetele ühiselt vastu seista," lausus ta.

Ratas sõnas, et usaldab välisministeeriumi raamistikku toetavat seisukohta ning õiguskantsleri hinnangut, et tegemist pole õiguslikult siduva dokumendiga.

"Samuti austan alati meie parlamendi otsuseid ja suuniseid. Välisministeerium lähtub riigikogu 26. novembri toetavast avaldusest ränderaamistiku osas. Ei ole mõistlik ega vajalik avada uuesti juba korduvalt läbi vaieldud debatte," ütles Ratas.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: