Laupäeva hilisõhtul jõudis Poolas Katowices lõpule ÜRO kliimakonverents. Pärast kahte nädalat keerulisi läbirääkimisi kinnitasid riigid Pariisi kokkuleppe rakendamise reeglid, mille väljatöötamine kestis kokku kolm aastat.

"Läbirääkimised ei olnud kerged ning kõik osapooled pidid tegema kompromisse, kuid Katowices saavutatu näitab, et riigid on valmis eesmärkide saavutamiseks koos tegutsema," ütles Kiisler.

Ta märkis, et reeglistiku vastuvõtmisega on nüüd olemas ühine arusaam, kuidas kokkulepitut tegelikkuses ka ellu viima hakata.

Üle 100-leheküljeline dokument sisaldab detailsed juhised kokkuleppe rakendamiseks alates 2020. aastast.

Ta märkis, et kokku lepiti näiteks aruandlusjuhistes, et tagada tegevuste läbipaistvus, ning selles, kuidas tehakse vahekokkuvõtteid eesmärkide suunas liikumisel.

"Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb ka Eestil teha teatud muudatusi oma aruandluses, näiteks Pariisi kokkuleppe uuenduse – riiklikult määratud panuste täpsemaks kirjeldamiseks," selgitas Kiisler.

"Keerukad läbirääkimised olid kliimaalase rahastusega seotud teemadel, näiteks erinevad fondid ja rahastusega seotud aruandlus. Eriti olulised on need just arengumaadele, kel puudub vajaliku toetuseta võimekus kliimameetmete elluviimiseks," lausus ta.

"Pikalt kestsid läbirääkimised ka kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise mehhanismi reeglite üle, kuid seal kokkuleppele ei jõutudki. Seega plaanitakse reeglid mehhanismide osas vastu võtta järgmisel aastal toimuval konverentsil," lisas minister veel.

Lisaks kõnelustele kokkuleppe reeglite üle toimus konverentsil poliitiline dialoog ehk nn Talanoa dialoog, kus võttis sõna ka minister Kiisler.

"Dialoogi eesmärk oli jagada riikide kogemusi ja vaadata üle Pariisi kokkuleppe pikaajalise eesmärgi täitmise seis. Dialoogis kõlanud põhisõnumid koondati ning nendest peaksid riigid lähtuma nii oma kliimaalases tegevuses kui ka Pariisi kokkuleppe alusel edasiste kohustuste võtmisel. Samuti kutsutakse dialoogi tulemusena kõiki ühiskonnaliikmeid panustama kliimasõbraliku ja jätkusuutliku tuleviku heaks," sõnas Kiisler.

"Eesti on tänaseks kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti," märkis Kiisler.

Analüütik: Eesti ei pruugi eesmärke täita, kui energiapoliitika ei muutu

Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse hinnangul lühemas perspektiivis Eestil kliimakokkuleppe täimisega probleeme ei ole, ent 2030. ja 2050. aastaks seatud eesmärgid ei pruugi teoks saada, kui Eesti oma energiapoliitikat ei muuda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need kaks sektorit, millega Eesti peab tegelema, on meie suur põlevkivitööstus Ida-Virumaal ja teine sektor, kus ka veel on tegemist suure energiamahukusega, on transpordisektor," selgitas keskuse nooremekspert Kerli Kirsimaa.

Eesti transpordis on taastuvenergia osakaal 0,4 protsenti, kuid selle aasta maist jõustunud vedelkütuste seaduse muudatus toob eeldatavalt kaasa järk-järgulise biokütuste osakaalu tõusu ning 2020. aastaks võetud eesmärgid on võimalik täita.

Põlevkivienergeetikast tuleb praegu 80 protsenti Eesti kasvuhoonegaasidest ja suundumus PÕXIT-ile ehk põlevkivivabale energiatootmisele on paratamatus.