Ühesugused reeglid hakkavad kehtima nii arenenud riikidele kui ka arengumaadele. Viimased siiski saavad lisaaega adekvaatse kasvuhoonegaasiheite hindamissüsteemi väljaarendamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kliimakohtumisel äratas suurt tähelepanu teismeline aktivist Greta Thunberg, kes pani osalejaile pidevalt südamele, et inimesena, kelle täiskasvanupõlvest suur osa juba sajandi teise poolde jääb, tahab ta elamiskõlblikku maailma nii endale kui ka oma lastele.

"2078. aastal tähistan ma oma 75. sünnipäeva. Kui mul peaks olema lapsi, ehk veedavad nad selle päeva koos minuga. Ehk küsivad nad minult teie kohta. Ehk nad küsivad, miks te ei teinud mitte midagi, kui oli veel aega midagi teha," rääkis Rootsist pärit noor aktivist.

On muidugi kaheldav, kui suurt mõju viieteistaastase neiu sõnad koosviibinuile avaldasid, kokkuleppele Pariisi leppe rakendamise kohta igatahes jõuti.

"Kell on üks pühapäeva öösel ja ma olen väga õnnelik, et me saavutasime ajaloolise edu, mis paneb liikuma üleilmse kliimakaitsetegevuse ja -poliitika ja ma olen väga õnnelik, et lõppdokumendi võtsid vastu kõik osalised ühehäälselt," lausus Poola asekeskkonnaminister Michal Kurtyka.

Ekspertide hinnangul on kohtumise tulemus kompromiss, millega õigupoolest keegi päriselt rahul pole. Kurta pole siiski põhjust, sest suur asi on seegi, et väga erinevate huvidega osalised üldse ühistes reeglites kokkuleppele jõudsid.

Kliimateadlased aga hoiatavad, et globaalse temperatuuritõusu peatamisega pooleteise kraadi juures on tuline kiire ning öösel vastu võetud dokument ei pruugi selle saavutamiseks olla piisavalt ambitsioonikas. Kui temperatuuritõusu praegu peatada ei õnnestu, tuleb tulevikus kasvuhoonegaasiheidet kärpida aga hoopis rohkem, mis muidugi mõjub halvasti riikide majandusele, olles seega poliitikute jaoks tõeline õudusunenägu.