Konverentsil üritavad Pariisi kliimaleppega ühinenud riigid jõuda kokkuleppele globaalse temperatuuritõusu piiramises vähem kui kahe, aga võimalusel vaid pooleteise kraadiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

ÜRO peasekretär tuletas meelde, et paljude rahvaste, piirkondade, isegi riikide jaoks on kliimamuutus juba praegu elu ja surma küsimus ning alanud kohtumine on seni kõige tähtsam kliimakohtumine pärast Pariisi leppe sõlmimist kolme aasta eest.

"Kallid sõbrad, me oleme hädas! Me oleme suures hädas kliimamuutusega. Kliimamuutus toimub kiiremini, kui meie reageerime ja me peame tal sabast kinni saama pigem varem kui hiljem, enne kui liiga hilja," rääkis Guterres.

Maailmakuulsa looduseuurija, Ühendkuningriigi keskkonnaajakirjanduse elava legendi David Attenborough sõnul on asjad veel hullemad kui ÜRO peasekretäri avalduses öeldud.

Attenborough' sõnul pole juhul, kui praegu kohe midagi otsustavalt ette ei võeta, varsti enam ei loodust, mida kaitsta, ega ka inimkonda, kes seda kaitsma hakkaks.

"Kui me nüüd midagi ette ei võta, on meie tsivilisatsiooni kokkuvarisemine ja suurema osa looduskeskkonna väljasuremine silmapiiril," nentis ta.

Eksperdid istuvad Katowices koos kaks nädalat ning selle ajaga loodetakse koostada reeglistik, mille alusel hakatakse hindama, kuidas riigid Pariisi leppes lubatuga toime on tulnud.

Osalejad tunnistavad, et paberil on kõik muidugi lihtne, tegelikkuses ilmselt aga hoopis keerulisem.

Lõunamere saareriikide esindajad aga panevad muule maailma südamele, et kui kliimamuutust ruttu ei pidurdata, vajuvad nende kodumaad lihtsalt vee alla ja neid riike ei päästa seega enam miski.

Aga meetmete osas pole isegi kliimamuutuse pidurdamist pooldavad Euroopa Liidu riigid ühel meelel, rääkimata siis näiteks Brasiilia presidendist Jair Bolsonarost või tema USA kolleegist Donald Trumpist, kes kliimamuutuse teemal äärmiselt skeptilised on.