"Minu seisukoht igasuguste varude uurimisel on olnud varem ja on ka praegu - oleks täiesti mõistlik, et riik teab, millised on ta maavarad, olgu see siis kruus, killustik, fosforiit või põlevkivi. Küll aga olen ma alati olnud seisukohal, et igasugusel maavarade uurimisel peaks seda tegema riik," ütles Kokk ERR-ile Vikerraadio saates "Uudis+".

"Riik just sellepärast, et vältida hilisemalt võimalikke vaidlusi selle üle, kas ühel või teisel maavarade uurijal oli õigustatud ootus eeldada kunagi selle kasutuselevõttu," lisas ta. Keskkonnaminister rõhutas samas, et pole tänaseni osalenud ühelgi koosolekul, kus oleks arutatud fosforiidi kaevandamist.

Kokk lubas Arp Müllerile antud usutluses mitmete vastuoluliste ja seni lahendamata keskkonnateemade otsustamisel laia kaasamist ning igakülgseid arutelusid.

Vastuseks küsimusele, kas tema hinnangul tuleks luua uusi looduskaitsealasid või on neid juba liiga palju, vastas Kokk, et ei soovi seda teemat ei üht- ega teistpidi kivisse raiuda. "Täna ei ole küll plaanis laiendada kaitsealade võrgustikku, küll aga tuleb kindlasti üle vaadata olemasolevad ja vajadusel muuta nende kaitsealade kaitsekorda ja vaadata üle, kuidas need toimivad. Hetkel mingeid suuremaid kaitsealade loomise plaane ei ole," ütles minister.

Koka hinnangul Eestis saavutatud hea tasakaal keskkonakaitsjate ja majandusinimeste vahel - loodus on kaitstud ja samas saab ka majandus areneda.

Keskkonnaminister kiitis metsanduse arengukava 2030 koostamist ning lubas vajadusel kaasata tasakaalu printsiibist lähtudes sellesse ka uusi huvigruppe, tuues esile näiteks kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks. Tema sõnul peaks selle raames selguma ka metsade raiemahud. Kokk kiitis riigimetsades lindude pesitsusajal kehtestatud raierahu ning toetas samasugust käitumist ka erametsades, kuid hoidus toetamast selle kohustuslikuks muutmist.

Rääkides põlevkivitööstuse sujuvast vähendamisest tõdes Kokk, et selle juures tuleb arvestada nii energiajulgeolekut kui Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikku olukord, kuid samas lähtuda ka Euroopa Liidus kokku lepitud piirangutest ja eesmärkides. Ta ei soovinud öelda, mida arvab saastetasude muutmisest. "Mina ei tahaks praegu siin oma seisukohta öelda, kuna keskkonnaministeeriumil on pooleli Eesti keskkonnatasude välismõjude rahasse hindamise analüüs. Sügiseks valmiva analüüsi tulemusena peaksime teada saama, millised peaksid need suundumused olema. Seepärast ei taha ma siin midagi niiöelda õunte pealt ütlema hakata. Vaatame sügisel," märkis Kokk.

Kokk nimetas prügimajandust üheks oma keskseks tegevusvaldkonnaks, kus tema sõnul peaks lähima poole aasta jooksul keskkonnaministeerium tulema välja prügiseaduse uue versiooniga ning välistatud ei ole ka prügiladustustasu tõstmine. Tema sõnul on ministeerium kokku pannud oma ettepanekud, mille pinnalt seaduseelnõu arutama hakata. "Aga need ei pruugi jääda kestma, kui osapooltelt tuleb paremaid ettepanekuid," rõhutas ta.

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et 2020. aaataks võetakse toormena ringlusse 50 protsenti olmejäätmetest, kuid Eesti on seni võtnud ainult 32 protsenti. "Minul keskkonnaministrina on selg vastu seina, ma ei saa seda edasi lükata näiteks järgmisse valimistsüklisse. Teadsime seda eesmärki juba 2008. aastal - seega päris palju aastaid on mööda läinud," kirjeldas Kokk olukorda.

Kokk kaitses oma erakonnakaaslasi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE), kes on seadnud kahtluse alla selle, et kliima soojenemist põhjustab inimtegevus. "Tahan sellega öelda, et ma kindlasti ei eita inimtekkelise CO2 protsessi, et me tekitame CO2. Ma arvan, et nad ei ole seadnud seda kahtluse alla. Nad on väga intelligentsed inimesed - küsimus on ka selles, mille üle vaidlevad praegu teadlased - et kui suure osa põhjustab inimtekkeline CO2. Räägitakse ju kui palju üks vulkaanipurse võib mõjutada kliimat ja paisata õhku CO2," rääkis Kokk. "Sama moodi on ju teada, et ka meie planeedil olnud soojemaid ja külmemaid aegu - ma arvan, et see on natuke vägivaldne seos, mida meie erakonnaga seostatatkse, et me eitame inimtekkelist kliimasoojenemist. See päris nii pole, aga tahame öelda, seda tuleb vaadata suuremas pildis," ütles minister.

Kokk tunnistas, et riigieelarve strateegia kokku leppimisel selgunud vahendite nappuse tõttu ei ole lähiajal oodata keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, -agentuuri ja -maja ning loodusmuuseumi kompleksi rajamist Tallinna Lennusadamasse, küll aga on eelarves olemas summad selle projekteerimiseks.