Euroala asub esmakordselt ühist eelarvet koostama, põhimõtted selguvad juuniks
Euroala valitsusjuhid leppisid EL-i ülemkogul kokku ühise eelarve loomises, millest liikmesriikide reforme toetada. Millisel põhimõttel sinna raha koguma ja sealt euroala riikidele väljamakseid tegema hakata, tuleb kokku leppida järgmiseks sügiseks koos EL-i uue perioodi eelarvega, liikmesriikide ettepanekuid oodatakse juuniks.
Euroala riikide finantsvõimekuse tõstmiseks ellukutsutavate reformide finantseerimiseks kavandatav uus euroala fond ei oma veel ametlikku nimegi, nii võib seda nimetada nii euroala eelarveks kui ühiskassaks. Aga selles, et see tuleb, on valitsusjuhid nüüdseks kokku leppinud, ehkki skeptikuid on palju ja ühist arusaama, milleks täiendavat finantsinstrumenti üldse vaja on, vähe.
"Euroala eelarve on pigem mingi üldtermin, mida keegi on kasutanud või poliitiline eesmärk, mida keegi tahab saavutada. Aga kui me eelarve kontekstis räägime, siis eks see ole pigem mingite konkreetsete fondide või muu seesuguse rahastuse üksus," selgitab Euroopa Liidu Eesti sekretariaadi EL-i asjade direktor Klen Jäärats finantsinstrumendi olemust, tuues võrdluseks põllumajandustoetusi, ühtekuuluvusfonde, mis analoogseid eesmärke kindlas nišis täidavad ja on mõeldud samuti üksnes euroala või sinna pürgivatele riikidele.
Selle idee taust on Jääratsi sõnul küllaltki majandusteoreetiline: kuivõrd euroala riigid on andnud oma rahandus- ja majandusküsimused ühise otsustamise alla, erinevalt mitte-euroala riikidest, siis sellest tulenevalt võib olla vajadus mingi ühise rahastusinstrumendi järele.
"Aga kui suured, millises mahus, millist tüüpi - see kõik on omaette küsimus," tõdeb Jäärats. "See, mida nüüd ülemkogu otsustas, et kuhu suunas pigem liikuda, on see, et on öeldud, et juuniks võiks meil olla üldine arusaam nende ettepanekute pinnalt, mida Euroopa Komisjon on juba esitanud, et teha selline reforme toetav instrument."
MIlliseid reforme euroala eelarvest rahastama hakatakse, need arutelud jäävad tulevikku. Küll aga otsustati ära, et ülekandemehhanisme ehk euroala riikide majandusi sellest ühiskassast päästma ei hakata, näiteks töötuskindlustustoetusi kinni makstes.
Ettepaneku EL-i sees lisaks üldisele eelarvele veel eraldi euroalale eelarve ellu kutsuda tegi Prantsusmaa, kes näeb sellel tasakaalumehhanismi funktsiooni, mis esmase ettepaneku kohaselt pidanuks võtma lausa kaks-kolm protsenti SKP-st. Võrdluseks: EL-i eelarvesse panustame ühe protsendi SKP-st.
Jäärats rahustab, et selle raha mitmekordistamist kindlasti ei tule, pigem on tegemist tagasihoidlikus summas eraldisega.
Jäärats ütleb, et üldiseid suuniseid, mille alusel võiks euroala eelarvet koostama ja sealt raha jagama hakata, on Euroopa Komisjon välja pakkunud kolmes äärmuslikus versioonis, ent konkreetsust neis suunistes veel pole. Kolmest versioonist kaks - stabiliseerimisfondi põhimõte ja euroalasse pürgivate riikide toetuseks mõeldav fond - on nüüdseks kõrvale jäetud.
"Sõelale on jäänud erinevate reformide toetamine, mis siis aitaks konkreetsetel riikidel konkurentsivõimet hoida," ütleb Jäärats, lisades, et kuidas ja mis mahus reformide rahastamine toimuma hakkab, on endiselt lahtine.
Ka juunikuuks ei tehta veel konkreetseid rahastusotsuseid, vaid seda käsitletakse EL-i järgmise eelarveperioodi alamteemana. "Ta ei ole EL-i eelarvest väljaspool, ta ei ole midagi paralleelset, vaid see on osa EL-i eelarvest," rõhutab Jäärats.
Järgmine EL-i eelarveperiood tuleb seitsmeaastane, nii et tõenäoliselt koostatakse ka euroala eelarve sama perioodi peale, kui see just mõni aasta hiljem ei käivitu.
Prantsusmaa on leidnud liitlasi eeskätt Lõuna-Euroopa riikide seast, sellal kui näiteks Soome ja Holland, aga ka euroalast väljaspool olevad riigid suhtuvad ettepanekusse pika hambaga.
Ka Eesti on siiani pigem äraootaval seisukohal, kas niisugust täiendavat finantsinstrumenti on üldse tarvis.
"Me oleme öelnud, et EL-is on sarnased instrumendid juba olemas, neid nimetatakse struktuurifondideks," põhjendab Jäärats. "Samas möönavad kõik, ja seda on kriisikogemus ka näidanud, et reforme teha on vaja."
Samas on Eestil kui majanduslikult edenenud riigil tulevikus vähem struktuurifondide raha ette nähtud, mistõttu võib see Eestile tulevikus perspektiivikas olla, ehkki praegu meil selle järele vajadus puudub.
Kas Eesti siis võidaks või kaotaks sellesse panustamisest?
"On reform, tahad seda teha - see toimib sellise motiveeriva faktorina, mitte eraldistena liikmesriikide peale. Pigem on Eesti siis sinna netopanustaja. Aga mingit uut koormust see meie eelarvele ei lisa, sest on otsustatud, et see tuleb Euroopa Liidu eelarve sees," rõhutab Jäärats.
Kõige keerulisemaks peab Jäärats küsimust, kuidas motiveerida riike hädavajalikke reforme oma majanduse edendamiseks tegema: "Need on poliitiliselt valusad, need on ebapopulaarsed."
Näiteks võiks euroala eelarvest toetada haldusreformi, avaliku sektori tõhustamise reformi, riigi digitaliseerimise, haigekassa või töötukassa süsteemi ümberstruktureerimist jms, mis peaksid kokkuvõttes parandama riikide konkurentsivõimet, ent on samas kulukad ettevõtmised.
Detailides tuleks need põhimõtted siis juuniks riikide vahel kokku leppida ja sügiseks koos euroala eelarvega vastu võtta. Jäärats on optimistlik, et riigid on võimelised oma erimeelsused mõne kuuga seljatama ning eelarve suudetakse tähtaegselt vastu võtta.
Toimetaja: Merilin Pärli