Ülemkogu soovib EL-i pikaajalise eelarve kokkulepet järgmiseks sügiseks ({{commentsTotal}})

Jüri Ratas (keskel) Luksemburgi peaministri Xavier Betteli ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga Euroopa Ülemkogul.
Jüri Ratas (keskel) Luksemburgi peaministri Xavier Betteli ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga Euroopa Ülemkogul. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid kinnitasid Euroopa Ülemkogu esimese päeva kohtumisel tahet jõuda EL-i järgmises pikaajalises eelarves kokkuleppele tuleva aasta sügiseks, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Euroopa Liidu järgmise pikaajalise eelarve arutelul rõhutas peaminister Jüri Ratas, et liit vajab eelarvet, mille fookus on tootlikkusel, konkurentsivõimel ja ühendusi toetavatel investeeringutel. "Teaduse, innovatsiooni ja noortevaldkonna rahastust ei tohi vähendada," sõnas Ratas, rõhutades samas ka digitaalse arengu toetamise olulisust.

Peaministri sõnul peab eelarve lahendama inimeste muresid, mis on seotud rände, kaitse, kliimamuutuste, sise- ja välisjulgeoleku, Euroopa Liidu välispiiride kaitse ning naabruse stabiilsuse ja turvalisusega.

EL peab Ratase sõnul jätkama ka transpordi- ja energiavõrgustike taristuprojektide toetamist ning väljaehitamist.

"Eestil, Lätil ja Leedul on vaja kiireid ning kestlikke ühendusi ülejäänud Euroopaga, mis aitavad meid paremini ühtse turuga lõimida. See tähendab piiriüleste ühenduste rajamist," lausus peaminister, tuues näiteks Rail Balticu ehitamise.

Ühtekuuluvuspoliitika on olulisim Euroopa Liidu investeerimisvahend, mis peab Ratase sõnul ka tulevases pikaajalises eelarves aitama kasvatada liikmesriikide ja eri piirkondade majanduslikku heaolu ning konkurentsivõimet.

"Meie kogemus näitab, et ühtekuuluvuspoliitika on suurepärane vahend vajalike reformide tegemiseks. Hoolimata Eesti kiirest majandusarengust peab ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv olema seetõttu meile sujuvam," sõnas peaminister.

Kõigile EL-i põllumeestele tuleb Ratase sõnul luua ühisel turul võrdsed konkurentsitingimused.

"Eesti ja teiste Balti riikide põllumajanduse otsetoetused on madalaimad Euroopa Liidus. Need jõuaksid ka Euroopa Komisjoni praegu laual olevate ettepanekute kohaselt vaid 76 protsendini Euroopa Liidu keskmisest hektari kohta aastaks 2027. Samal ajal on meie põllumeeste tootmiskulud kaugelt üle Euroopa Liidu keskmise," sõnas peaminister.

"Selline ebavõrdne kohtlemine valmistab meile muret. Enne ülemkogu kohtusin meie põllumeestega, kes nõudsid siin meeleavaldusel võrdseid konkurentsitingimusi. Otsetoetuste taseme ühtlustamine peab toimuma meie hinnangul oluliselt kiiremini ning praegune komisjoni ettepanek ei ole piisav," ütles Ratas.

Peaministri sõnul tuleb ühiste eesmärkide saavutamiseks leida viise, kuidas hoida eelarve praegust mahtu ka tulevikus.

Allikas: BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: