"Minu ametiaeg lõppeb 11. novembril, aga see on tavapärane, et konkurss kuulutatakse juba umbes pool aastat varem välja," ütles Jäärats teisipäeval ERR-ile. Ta ei soostunud ütlema, kas kavatseb ka teiseks ametiajaks kandideerida.

Euroopa Liidu asjade direktor nõustab ja toetab peaministrit EL-i asjades ning tagab Eesti EL-i koordinatsioonisüsteemi toimimise, sealhulgas juhatab koordinatsioonikogu tööd.

EL-i asjade direktori väljakutseks eelseisval perioodil on Eesti ja Euroopa Liidu strateegiaprotsesside parem lõimimine ja EL-i kommunikatsiooni arendamine Eestis. EL asjade direktorile allub vahetult riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat, märgitakse töökuulutuses.

Sobival kandidaadil peab olema magistrikraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon, vähemalt kolmeaastane juhtimiskogemus, inglise keele oskus vähemalt C1-tasemel, Euroopa Liidu poliitika kujundamise protsessi tundmine ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.

Kandidaadilt eeldatakse täiesti salajase tasemega riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolekut selle taotlemiseks.

Kandideerimistaotlus tuleb esitada hiljemalt 15. augustil.

Avaliku teenistuse tippjuhi teenistustähtaeg on viis aastat.

Jäärats oli enne Euroopa Liidu asjade direktori ametikohale asumist 2014. aastal neli aastat EL asjade direktori asetäitja ning alates 2013. aasta suvest asendas Euroopa Komisjoni voliniku Andrus Ansipi kabinetiülemaks siirdunud Juhan Lepassaart. Varem töötas ta Eesti alalises esinduses EL-i juures Brüsselis, algul siseküsimuste atašeena ning hiljem Eesti alaliste esindajate, suursaadikute Väino Reinarti ja Raul Mälgu nõunikuna. Varem töötas Jäärats siseministeeriumis liitumisläbirääkimiste ja rändepoliitika valdkondades ning kodakondsus- ja migratsiooni ameti pagulaste osakonna juhatajana. Ta on osalenud Eesti liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga ja hiljem ka Schengeni alaga ning on olnud vahetult seotud Lissaboni leppeni viinud läbirääkimistega.