Riigikohus tühistas vandeadvokaatide Oliver Nääsi ja Gretta Oltjer-Timbergi määruskaebuse alusel Tallinna ringkonnakohtu määruse, milles leiti, et kohtupidamine Savisaare üle peab jätkuma.

Riigikohus jõustas reedel Harju maakohtu määruse, millega Savisaar tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt vabastati.

Riigikohus tõdes, et kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt saab kriminaalasja kohtulikul arutamisel kriminaalmenetluse lõpetada, kui kohus tuvastab, et süüdistatav on parandamatult haigestunud ning ta ei ole seetõttu võimeline kriminaalmenetluses osalema ega süüdimõistmise korral karistust kandma.

"Savisaare suhtes tehtud esma- ja täiendekspertiisi aktidest nähtub, et süüdistatav on parandamatult haigestunud. Tal on tuvastatud mitu rasket haigust: krooniline südame isheemiatõbi, aterosklerootiline südamehaigus, südame- või veresooneimplantaadi või -siiriku olemasolu, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja insuliinisõltumatu suhkurtõbi. Süüdistatava parandamatu haigestumise üle vaidlust ei olegi, vaid keskne õiguslik probleem on, kas loetletud rasked haigused takistavad Savisaarel kriminaalmenetluses osaleda ja süüdimõistmisel karistust kanda," tõdes riigikohus.

Kohus leidis, et kuna süüdistatav on raskelt haigestunud, ta ei parane ja kohtumenetluse senine käik võimaldab järeldada, et kriminaalasja arutamine takerdub jätkuvalt süüdistatava terviseseisundist tingitud probleemide taha, on maakohtu otsustus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tegelikku olukorda arvestav.

Eraldi käsitles riigikohus õiguslikku küsimust selle üle, kas tervisliku seisundi tõttu menetlusest vabastamise kohtumäärus on vaidlustatav ning leidis, et see on vaidlustatav - menetluse lõpetamise otsustust peab saama järgnevate kohtuastmete poolt kontrollida.

Riigikohus selgitas, et kohus võib küsida eksperdilt meditsiinilist hinnangut selle kohta, kas süüdistatav on parandamatult haigestunud, ja kuidas see haigus võib mõjutada kriminaalmenetluses osalemist ning karistuse kandmist. Kuid seda, kas süüdistatava terviseseisund ja sellest lähtuvad riskid õigustavad kriminaalmenetluse lõpetamist, saab otsustada vaid kohus.

Kohus ei saa aga piirduda üksnes meditsiinilise hinnanguga, vaid peab silmas pidama ja arvesse võtma ka muid kriminaalmenetluse jätkamist mõjutavaid tegureid (nt menetluse mõistlikku aega, menetlusökonoomiat või humaanseid kaalutlusi) ning neid asjaolusid maakohus ka arvestas.

Kokkuvõtvalt asus riigikohus seisukohale, et arutatavas asjas ei lõpetanud maakohus kriminaalmenetlust ennatlikult. Menetluse lõpetamise otsustamiseks tehti mitu kohtuarstlikku ekspertiisi, kuulati üle ekspertide komisjoni liikmeid, küsitleti süüdistatava raviarsti ning uuriti hulgaliselt süüdistatava terviseseisundit puudutavaid dokumentaalseid tõendeid. Ühegi asja õigeks lahendamiseks vajaliku menetlustoimingu tegemata jätmist maakohtule ette heita ei saa ja süüdistatava täiendav küsitlemine lisatõendite saamiseks ei oleks edasiviiv.

Kolleegium märkis, et pole võimalik tuvastada nagu oleks ravi ning arsti juhiste järgimata jätmine olnud süüdistatava tahtlik tegevus, mille eesmärk on kohtumenetlusest kõrvale hoida. Olukorras, kus tahtlikku kohtumenetlusest kõrvalehoidmist ei tuvastatud ja süüdistatav pole ka nõustunud kriminaalasja arutamisega tema osavõtuta, ei võimalda seadus kriminaalasja tagaselja arutada.

Eraldi küsimusena käsitles riigikohus küsimust, kas tervisliku seisundi tõttu menetlusest vabastamise kohtumäärus on vaidlustatav ning leidis, et see on vaidlustatav.

Lühiintervjuu Edgar Savisaarega

Vandeadvokaat Oliver Nääs tõdes, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et ekspertkomisjoni olid kaasatud erinevate valdkondade asjatundjad, kes kõik andsid arvamuse enda valdkonnas.

Nääsi hinnangul ei lükka teiste ekspertide arvamused teistes valdkondades ümber endokrinoloogist eksperdi arvamust, mille kohaselt seab kohtupidamine Savisaare elu ohtu.

Ringkonnakohus tühistas 14. augustil Harju maakohtu varasema määruse
lõpetada kriminaalmenetlus korruptsiooni- ja majanduskuritegudes süüdistatud Edgar Savisaare suhtes tema halvast tervisest tulenevatel põhjustel.

Tallinna ringkonnakohus leidis seevastu, et kriminaalmenetluse lõpetamine Edgar Savisaare osas tema terviseseisundi tõttu on olnud ennatlik ja saatis kriminaalasja tagasi maakohtule kohtumenetluse jätkamiseks, kuid advokaadid vaidlustasid selle riigikohtus.

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises.

Riigiprokuratuur ei plaani riigikohtu seisukohtadega vaielda, kuna õigusriigis langetab otsuseid kohus, teatas prokuratuuri pressiesindaja.

"Kõnealune kriminaalasi on siiski lõpetatud vaid ühe süüdistatava – Edgar Savisaare – osas. Riigikohus ei arutanud Edgar Savisaare süüküsimust ning ei mõistnud teda õigeks ja nende suhtes, kellele heidetakse ette Edgar Savisaarele altkäemaksu andmist, kohtupidamine jätkub," seisab teates.