Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kaldojalt ja Helmelt saates, kas Edgar Savisaar saab nüüd korrata, et on puhas kui prillikivi või jätkub tema tegude üle kohtupidamine selleta, et teda ennast saaks kohtus süüdi mõista.

"Mulle tundub ausalt öelda, et võib-olla seal see lõplik kohus tuleb hoopis mingil hetkel ajalooraamatutest, kui asjad ära seostatakse. Vähemalt see oli minu esimene emotsioon eile, et lõpuks kirjutab selle 10-20 aasta pärast keegi lihtsalt ajaloolise tekstina, kus pole enam võib-olla selliseid juriidilisi kinnitamisi vaja," kommenteeris Kaldoja.

Peeter Helme nõustus temaga. "Tegelikult, kui mõelda nende küsimuste üle, kas Savisaar võttis altkäemaksu või kuidas ja kellelt, siis need on tõesti sellised asjad, mis võivad paarikümne aasta pärast välja tulla, aga ei pruugi. Ma ei tahaks nüüd öelda, et me peaksime käega lööma või loobuma mingi hinnangu andmisest, aga võib-olla kogu see asjade käik ise juba on piisav, et aidata hinnangut anda, aidata näha, mis mehega ikka tegu on või aidata neil näha, kes seni veel märganud ei ole," lisas Helme.

Ojakivi tõi seepeale välja, et samas kriminaalasjas on jätkuvalt kohtu all altkäemaksu andmises süüdistatavad ettevõtjad ning juhul, kui keegi mõistetakse altkäemaksu andmises süüdi, siis peaks olema ära tõendatud ka altkäemaksu võtmine.

"Kuidas sa saad altkäemaksu anda kui võtjat pole. Lihtsalt võtja üle ei saa kohut mõista, sest minu meelest Eesti Vabariigi riigikohus ütles ju eile siiski kõige olulisema selles kaasuses - et Savisaar on liiga haige, et tema üle kohut pidada," märkis ajakirjanik.

Ojakivi ja Helme rõhutasid, et kohus ei öelnud, et Savisaar kuritööd toime ei pannud. "Öeldi, et ta on liiga haige, et kohtu all hoida. Need on kaks täiesti erinevat asja," märkis Helme.

Kaldoja aga tõdes saates, et Savisaarega sarnaste juhtumite puhul tuleb tõepoolest mängu ka emotsionaalne pool nagu ütles reedel ka endine riigi peaprokurör ja praegune advokaat Norman Aas.

"Mulle meenusid selle vanade ja haigetega holokausti protsessid, mis jätkuvalt käivad ja kus ikka leitakse jälle veel kuskilt mingisugune tudisev taadike, kes on ilmselt nooruses teinud julmusi. Aga ikkagi tekib selline tunne, et olgu peale, et paljud inimesed kannatasid ta pärast, aga see inimene on nii vana ja nii haige, et tema kanderaamiga kuskile kohtusse lohistamine... see tekib, seal on see teine, emotsionaalne pool. Sa näed juba sellist väetit vanainimest ja sa mõtled sellele asjale kuidagi teistmoodi," rääkis Kaldoja.

Helme lisas, et samuti tekib küsimus, kelle elu sellised kohtuprotsesid üldse parandavad. "Selle fakti võib ju sedastada, selle kuriteo võib ju formuleerida, mis see oli, aga mida see annab kui veel kedagi haiglasse meie kõigi maksumaksu raha eest surema saata politseijärelevalve all," ütles ta.