LAA märkis, et alates laupäevast, 31. oktoobrist hakkavad Air Balticu piloodid ja stjuuardid-stjuuardessid saama teavet selle kohta, kas nad säilitavad oma töökoha. Kõik Riia baasi reisisaatjate ametikohad on kavas koondada.

Nimetatud töötajate arv ei hõlma meeskonnaliikmeid, kes on juba kollektiivse koondamisprotsessi algusest saadik vabatahtlikult ettevõttest lahkunud.

Ametiühing väidab, et Air Baltic kasutab töötajate valikul pilootide ja reisisaatjate jaoks ettevõtte sisemisi tulemuslikkuse hindamise nimekirju ja metoodikat, mida ei ole ametiühingutega kooskõlastatud.

LAA teatas, et 27. oktoobril teavitas Air Baltic oma piloote, et kuna ettevõtte lennukipark kahaneb 36 lennukini, säilitab töö umbes neli viiest piloodist.

Stjuuarditele-stjuuardessidele öeldi samal päeval, et oma töökoha säilitab ligikaudu kolm neljast. Nimekirjad, mille alusel koondatavad töötajad määratakse, on kavas lõplikult valmis saada 28. oktoobril.

Ametiühing märkis, et ettevõte on teavitanud töötajaid, et kriteeriumid kehtestati pärast arutelusid ametiühingutega. LAA rõhutab aga, et kuigi arutati ettevõtte esialgu pakutud teatud kriteeriumide välistamist, ei toimunud lõplike kriteeriumide osas konsultatsioone.

LAA juhatuse esimees Dace Kavasa märkis, et ametiühing kutsub ettevõtet üles hoiduma kasutamast kriteeriume, mis nende hinnangul sisaldavad subjektiivseid elemente, ja leppima enne nende kohaldamist töötajate esindajatega kokku töölepingu lõpetamise tingimustes.

Ametiühing tõi ka välja, et osa pilootidest, kes ei ole enam Air Balticu otsesed töötajad, jätkavad tööd lennufirma heaks. Viidates USA 11. peatüki pankrotimenetlusele, märkis LAA, et 60 kuni 80 pilooti viiakse eeldatavasti üle lepingutele Šveitsi agentuuriga.

Ametiühing märkis veel, et Belgradi saadetud lennukeid mehitavad jätkuvalt Serbias asuva ajutise tööjõu rendifirma kaudu palgatud reisisaatjad.

Samal ajal ähvardab Lätis töölepinguga Air Balticu stjuuardeid-stjuuardesse koondamine. LAA hinnangul võib see 2026. aastaks mõjutada kuni 30 sellist ametikohta.

LAA hinnangul tekitab muret ka pilootide hindamismenetlus. Kapteneid ja esimesi ohvitsere hinnatakse eraldi, seega võib hiljuti kapteniks ülendatud esimene ohvitser sattuda kaptenite nimekirja lõppu ja saada koondatud, ilma et talle pakutaks võimalust naasta esimese ohvitseri ametikohale.

Stjuuardeid-stjuuardesse seevastu hinnatakse eraldi baasi ja ametikoha järgi. Ametiühing märkis, et Tallinna ja Vilniuse baasides stjuuardite arvu vähendamist ei ole plaanis.

LAA märkis ka, et koondatavatele töötajatele pakutakse võimalust kas allkirjastada töösuhte lõpetamise kokkulepe, saades seeläbi eelisjärjekorras töövestlusele, kui Air Baltic uuesti värbama hakkab, või saada tööandjalt koondamisteade. Töötajatele, kes saavad tööandjalt koondamisteate, ei pakuta eeldatavasti eelistust tagasivärbamisel.

Ametiühing kutsub firmat üles peatama töötajate hindamised, jätkama konsultatsioone, esitama kirjalikult täielikud valikukriteeriumid ja metoodika ning pakkuma kõigile koondatud töötajatele võrdseid võimalusi tulevikus tööle naasta.

Konsultatsioonid pilootide ja stjuuardite-stjuuardesside kollektiivse koondamise osas algasid 3. septembril, kuid ettevõte esitas oma teate Läti ja Eesti tööhõiveametitele 29. septembril. LAA märkis, et konsultatsioonid pilootide ja stjuuardite osas peatati 14. oktoobril. Individuaalsed läbirääkimised töötajatega on kavas alustada 31. oktoobril.

Varasemalt oli Air Baltic seoses oma äriplaanis kavandatud koomale tõmbamisega viidanud, et muudatused võivad potentsiaalselt mõjutada 500 kuni 700 ametikohta ehk ligikaudu 20 protsenti ettevõtte umbes 3000 töötajast Riias, Vilniuses ja Tallinnas. Toona märkis ettevõte, et täpne ametikohtade arv ei ole veel kindlaks määratud ja võib protsessi käigus muutuda.

19. oktoobril kiitis USA Lõuna-New Yorgi ringkonna pankrotikohus lõplikult heaks Air Balticu kuni 350 miljoni euro suuruse DIP-finantseerimisstruktuuri ja kinnitas raha kaasamise protsessi läbipaistvust vastavalt 20. oktoobril allkirjastatud kohtu lõplikule määrusele.

Heakskiidetud finantseerimismehhanism näeb ette esimese osamakse 175 miljonit eurot, teise osamakse kuni 125 miljonit eurot ja kolmanda osamakse kuni 50 miljonit eurot.

Air Baltic Grupi tulud kasvasid eelmisel aastal 2024. aastaga võrreldes 4,2 protsenti, ulatudes 779,344 miljoni euroni. Samal ajal ulatus firma kahjum eelmisel aastal 44,337 miljoni euroni, mis on 2,7 korda vähem kui 2024. aastal. Lennufirma vedas 2025. aastal kokku 5,2 miljonit reisijat, mis on üks protsent rohkem kui 2024. aastal.

Möödunud suvel sai Air Balticu aktsionäriks Saksamaa riiklik lennufirma Lufthansa. Praegu kuulub Läti valitsusele 88,37 protsenti firma aktsiatest, Lufthansale 10 protsenti, Taani ärimehele ja finantsinvestorile Lars Thuesenile kuuluvale ettevõttele Aircraft Leasing 1 kuulub 1,62 protsenti ja 0,01 protsenti on teiste valduses.