Grippi haigestumine aasta lõpus üha kasvas

Lõppenud aasta viimasel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 2524 haigestunut, neist 47,5 protsenti olid lapsed. Laboratoorselt leidis kinnitust 210 gripijuhtu, mis on ligi kaks korda enam kui nädal varem, selgub terviseameti statistikast.
Viimase kahe nädala jooksul on grippi haigestunute arv neljakordistunud. Suurem osa gripijuhtudest olid kinnitatud laboratoorselt haiglate erakorralise meditsiini osakondades, kust patsiendid lubati koju, sest nende seisund ei vajanud haiglaravi.
Haigestumise intensiivsus võib hinnata veel madalaks, kuid grippi haigestumine on tõusutrendil.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu A- gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 62 protsendini.
44 protsenti laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest registreeriti kuni 15-aastaste laste vanusegrupis, 35,7 protsenti olid tööealised vanuses 20-64 ning viiendik vanemaealised.
Kõige rohkem on kasvanud haigestumus laste hulgas, mis on hooaja algusele iseloomulik. Lapsed haigestuvad reeglina esimesena ning põevad grippi üldjuhul kergemalt. Vanemealiste patsientide haigestumine grippi on sageli seotud haigestunud laste eest hoolitsemise või nendega koos viibimisega. Vanemaealised vajavad paraku ka enim haiglaravi.
Möödunud nädalal sai kinnituse 210 A-gripiviirust, neist alatüpeeriti 3A gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid.
Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest haiglaravi vajanud 128 patsienti, neist ligi 80 protsenti on olnud lapsed.
Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud viis inimest vanuses 34 – 64 eluaastat, kõik kuulusid riskirühmadesse.
Terviseamet juhib tähelepanu asjaolule, et gripp on alati tõsine haigus, eriti ohustatud on gripihooajal väikesed lapsed, rasedad, kroonilisi haigusi põdevad inimesed ja vanemaealised.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi