Järvamaal alustati 15 kilomeetri pikkust rahvaretke alustati Vodja mõisa juurest, et meenutada täpselt 100 aastat tagasi seal toimunud sündmusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See koht on oluline sellepärast, et siit kaugemale Punaarmee ei pääsenud. Siin lõid eestlased kannad maha ja ütlesid "Siiamaale ja mitte kaugemale!". Nii see ka oli, sest 6. jaanuari lahingud pöörasid punased ikka sõna otseses mõttes hirmunult plagama ja niimoodi, et nad ei peatunud enne, kui nad olid Eestist välja löödud," kirjeldas Vodja kooli ajalooõpetaja Indrek Kuuse.

Järvamaa muuseumi teadusjuht, ajaloolane Ründo Mülts ütles, et lahingutegevus Öötla-Vodja-Müüsleri liinil aitas tagada, et Eesti omariikluis säilis ning Vabadussõda lõpuks ka võideti.

"Müüsleri oli 5. jaanuaril 1919 ehk päev enne tänast sündmust, mis lõppes küll Järvamaa kaitsjatele ka ohvritega. 6. jaanuaril toimusid lahingud Vodjal ja Öötlas ning kõige lõpuks, 11. jaanuari lõpptulemusena oli siis see, et Järvamaa oli enamlastest puhastatud. Sellele eelnes lahing Puhmus, Koeru kihelkonnas. Ehk neli sellist märksõna, mida teatakse ja tuntakse, kui räägitakse Järvamaast ja Vabadussõjast," selgitas Mülts.

Kui sõjaeelses Eestis jõuti kihelkonna keskustesse püstitada ausambad Vabadussõjas hukkunute mälestuseks ja kerkis ka mõni mälestusmärk lahingupaikade tähistamiseks, siis see töö on suuresti alles tegemata. Nii ka Vodjal.

"Loomulikult on meil plaan ikkagi tähistada sedasama murdelist sündmust ja luua siia kena, tore ja mõnus memoriaal," ütles Kuuse.

Järvamaa muuseumi väljaandena jõudis pühapäeval lugejateni uurimus "Järvamaa kaitsepataljon Vabadussõjas", mille koostas koduloolane Henn Sokk.

Sokk meenutas, et kuna üldine mobilisatsioon viis kõik kõlblikud mehed püssi alla, jäi Järvamaa kaitseta. Nii otsustasidki kohalikud mehed minna oma väeosa loomisega Tallinnasse peastaapi, kus nad välja naerdi.

"Staabimeestel oli peastaabis palju tööd, nad naersid välja, et maamehed tulevad nalja tegema. Aga need ei jätnud jonni ja läksid pea- ja sõjaminister Pätsi juurde. Päts mõtles momendi ja mõtles, et kaotada pole midagi. Teeme ära! Järvamaa kaitsepataljoni formeerimist alustati 18. detsembril 1918, poolteist kuud hiljem formeeriti see ümber seitsmendaks polguks," rääkis Sokk.

Mõnus ilm ja hästi korraldatud retk viis Vabadussõja lahingupaiku Järvamaal uudistama ligi 200 inimest üle Eesti.

"Minu lapsed ei tea sõjast mitte midagi. Võib-olla see on võimalus oma väikesele pojale selgitada, mis kunagi on juhtunud, et alati ei ole olnud elu ilus ja lihtne ja rahulik," rääkis matkaja Karin Heinsaar.

Matkadega liikus kaasas ka võidutuli, mis süüdati hommikul sümboolselt Harjumaal Valklas. Võidutule teekond lõppes Läti piiri lähedal Punapargi lahinguväljal. 

Vabadussõja 100. aastapäeva meenutamiseks korraldatakse sellel aastal sündmuste sari "Wabaduse teekond". Lisaks rahvamatkadele toimuvad mitmed näidislahingud ja mälestustseremooniad. Samuti liigub mööda Eestit Soomusrong nr 7 "Wabadus".

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise periood kestab kuni 2020. aasta 2. veebruarini, kui möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest.