ERR Riias: Läti Gaasi hinnangul ei pruugi avatud turg eratarbijale kasu tuua
Läti gaasiturg on olnud poolteist aastat avatud, kuid kodumajapidamistele on seni kehtinud fikseeritud tariif. Ärikliendid on rahul valikuvabadusega, kuid eratarbijad ei pruugi kindlast hinnast loobumisest võita, leiab ekspeaministrist Läti Gaasi juht Aigars Kalvītis.
Läti jaoks tähendas gaasituru avamine 2017. aasta aprillis suure Latvijas Gaze ehk Läti Gaasi monopoli lõhkumist. Nüüd on aktiivseid gaasimüüjaid kümmekond, nende seas eestlaste osalusega firmad. Ehkki suure osa gaasi hinnast paneb paika maailmaturg, on ärikliendid siiski saanud võimaluse valida nii teenuseid kui ka ostu-müügilepingute kehtivusaega, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Peamine võit äriklientide jaoks on see, et hind on prognoositav ja teada. Kliendid saavad sõlmida üks kuu kuni kolm aastat kehtivaid lepinguid," selgitas Enefiti juhatuse esimees Janis Bethers.
Suurem osa kodumajapidamisi on aga jätkuvalt Läti Gaasi kliendid, sest sellel on avaliku kaupleja staatus ja pakutakse reguleeritud hinda. Alanud aasta algusest on arvlemise kord siiski muutunud - nüüd koosneb see kahest tariifist. Kui seni oli arveil vaid tarbitud gaasikogusest sõltuv hind, siis nüüd moodustab osa sellest muutumatu tariif, mille määrab ära tarbija saadav maksimaalne võimsus. Esimene hinnaosa muutub kaks korda aastas.
"Kodumajapidamiste jaoks plaanitakse gaasiturg avada alanud aasta jooksul. Siis saavad ka suuremad eratarbijad vabal turul osaleda. Kuid kodumajapidamiste jaoks on reguleeritud süsteem efektiivne ja võib-olla isegi kasulikum kui vaba turg," rääkis Läti Gaasi juhatuse esimees Aigars Kalvītis.
Kõiki Balti riike ja tulevikus ka Soomet teenindavast Inčukalnsi gaasihoidlast on aga saanud ka virtuaalse kauplemise koht.
"Gaasituru avamise järel on loodud virtuaalne kauplemispunkt, kus saab maagaasi omanikku vahetada. Nii võib Läti müüja, kes siin oma gaasi hoiab, saata seda Eestisse või Leetu või Venemaale, sõlmides tehinguid virtuaalses müügipunktis. Nii et selle järgi, kes Inčukalnsis maagaasi hoiab, ei saa öelda, millisele turule see on mõeldud," selgitas Conexus Baltic Grid juhatuse esimees Zane Kotane.
Gaasiaktsiisid on riikide vahel erinevad, Eestis näiteks kõrgemad. Teised hinnamõjutajad on sarnased. Lätis aga leitakse, et riik saab tarbijaile gaasi odavamaks muuta ka muul moel.
"Poliitikute peaülesanne peaks olema mõelda, kuidas vähendada taristu kasutamise tasu," arvas Kalvītis.
Kuid hinnavõitu peaks andma ka gaasituru ühendamine naabritega.
"Praegu on palju piiriületusi, erinevad hinnad ja riskid nende piiride ületamiseks," ütles Bethers.
Et Inčukalnsi gaasihoidla moodustab olulise osa kogu regiooni varustussüsteemist, on ka Eesti jaoks tähtis, et seda kasutatakse efektiivselt.
Toimetaja: Merili Nael