Samal ajal valmib ka Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector.

Kui seni kehtivad gaasi impordi, transiidi ja tariifide osas riikides erinevad reeglid, siis alates 2020. aastast ühtlustatakse reegleid. Plaan näeb ette saavutada Eesti, Läti ja Soome ühine gaasitsoon aastaks 2022.

"Gaas peaks Soome, Eesti, Läti vahel liikuma ilma igasuguste takistusteta, mingeid tariife piiridel ei ole ja põhimõtteliselt võiks see tähendada klientidele suuremat konkurentsi gaasiturul, rohkem erinevaid pakkumisi ja päeva lõpuks paremat hinda," selgitas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi "Aktuaalsele kaamerale".

Ühise turukorralduse eesmärk on suurendada gaasituru läbipaistvust ja konkurentsi gaasimüüjate vahel, kellel pole mitmes riigis tegutsemiseks vaja tunda ja järgida igas riigis kehtivaid erinevaid reegleid ja turukorraldust.

"Siin on küsimus suuremast pildist ehk kui tahame luua Euroopa Liidu ühtset siseturgu gaasile, siis on Soome ja Baltimaade roll väga tähtis. Tahame kõik EL-i liikmed sellesse kaasata ja selleks on esimene samm, et Soome ja Balti riigid loovad ühise turu, sest mida suurem on turg, seda suurem on konkurents ja vastavalt odavam gaasihind," rääkis Baltic Connector OY tegevjuht Herkko Plit.

Kui näiteks praegu tuleb gaasi transiidi korral sõlmida vastavad kokkulepped iga riigi süsteemihalduriga, kelle süsteemi transporditav gaas läbib, siis ühtse turukorralduse rakendamisel liigub gaas sama turupiirkonna sees üle riigipiiride ilma täiendavate kulude ja bürokraatiata. See tähendab, et turuosalistel on vaba ja võrdne ligipääs kolme riigi gaasiinfrastruktuurile.

Näiteks saavad Eesti ja Soome turuosalised täiendavate ülekandekuludeta kasutada Inčukalnsi maagaasihoidlat Lätis, mis võimaldab gaasi hoiustamist soodsate turutingimuste korral ning kasutamist gaasi hinna tõustes. Viimane vähendab gaasi hinna suurt kõikumist.

"Ühisturg võib anda Inčukalnsi hoidlale suurema kasutusvõimaluse kui praegu. Kui paari aasta eest oli Inčukalnsil üks klient, siis praegu on meil 17 lepingut ja me loodame, et Inčukalnsi saavad kasutada ka Eesti ja Soome kauplejad ühisel gaasiturul," ütles Läti süsteemihalduri Conexus Baltic Grid tegevjuht Zane Kotane.

Samuti muutub gaasi ülekandetasude struktuur. Praegu maksab gaasitarbija võrguteenuse arve kaudu kinni kõik gaasi ülekandevõrgu haldamiseks ja arendamiseks tehtavad kulutused.

Ühtse turukorralduse rakendamisel hakkavad ülekandevõrgu kulude katmisel lisaks tarbijatele osalema ka gaasi importijad, kes hakkavad gaasi sisenemisel piirkonda maksma nõndanimetatud sisendtariifi (Entry tariff).

Gaasi lõpptarbijad osalevad ülekandesüsteemi kulude katmisel väljundtariifi (Exit tariff) kaudu. Sisendtariif saab plaani järgi kogu piirkonnas olema sama suur, väljundtariif võib riigiti siiski erineda tulenevalt riikide gaasisüsteemide erinevatest kuludest.

Järgneva sammuna töötavad süsteemihaldurid välja sisendtariifide ettepaneku vastavalt regulaatorite poolt välja töötatud metoodikale. Valminud sisendtariifide ettepanek esitatakse avalikule konsultatsioonile ning riikide regulaatoritele kinnitamiseks.

Paralleelselt jätkub töö gaasivõrgu kasutamise ning bilansihalduse reeglite ühtlustamisega. Sellega harmoniseeritakse võrgule ligipääsu reeglid, ülekandevõimsuste jaotamine, bilansihalduse põhimõtted ning bilansienergia hinnastamise reeglid. Käesoleva aasta neljandas kvartalis viivad süsteemihaldurid läbi vastavate reeglite avaliku konsultatsiooni, kus turuosalised saavad tuleviku turukorralduse osas oma arvamust avaldada.

Leedu esialgu ühise gaasituru protokolliga ei liitunud, sest Vilnius soovib, et talle hüvitataks senised investeeringud eeskätt Klaipeda LNG ujuvterminali, mida aga ülejäänud osapooled teha ei taha.