Komisjonil puudub praegu põhjalik teave pettuste ulatuse, olemuse ja põhjuste kohta, selgub kontrollikoja värskest aruandest ning audiitorite sõnul takistab see ELi eelarvepettuste tõhusat ennetamist.

Audiitorid uurisid teavet ELi kulutusi puudutavate pettuste ulatuse, olemuse ja algpõhjuste kohta. Samuti vaadeldi Euroopa Komisjoni strateegiliste riskide juhtimise süsteemi tõhusust ja seda, kas OLAFi haldusjuurdlused on kaasa toonud süüdistuse esitamise ja raha tagasinõudmise.

Kontrollijad jõudsid järeldusele, et praegune süsteem, kus OLAFi haldusjuurdlusele järgneb pettusekahtluse kriminaaluurimine liikmesriikide tasandil, võtab kaua aega ja vähendab süüdistuse esitamise tõenäosust. Keskmiselt 17 juhtumit aastas ehk vähem kui pool kõikidest OLAFi ettepanekutest päädisid kahtlustatavatele petturitele süüdistuse esitamisega. Audiitorid rõhutavad ka, et OLAFi lõpparuanded ei sisalda paljudel juhtudel piisavalt teavet selleks, et alustada põhjendamatult makstud ELi raha tagasi nõudmist. Aastatel 2012–2016 saadi tagasi vaid 15 protsenti kogusummast, mida OLAF oli soovitanud tagasi nõuda.

Samuti leidsid audiitorid, et komisjonil puudub kõikehõlmav ja võrreldav teave ELi raha kasutamises avastatud pettuste ulatuse kohta. Lisaks ei ole komisjon hinnanud avastamata pettuste ulatust ega analüüsinud üksikasjalikult, mis paneb ettevõtjaid pettusega tegelema. Audiitorite sõnul vähendab selliste teadmiste puudumine komisjoni plaanide praktilist väärtust ja tõhusust, mis on koostatud ELi finantshuvide kaitsmiseks pettuste vastu.

"Seitse ELi kodanikku kümnest on arvamusel, et ELi eelarvepettused on üsna sagedased, isegi kui olukord võib olla erinev. Senised pettustevastased tegevused on kahjuks ebapiisavad," ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Juhan Parts.

Tema sõnul tuleb astuda reaalseid samme ning komisjon peaks looma tõhusa süsteemi pettuste ennetamiseks ja avastamiseks, samuti petturite heidutamiseks. "OLAFi reformimine on lakmuspaber komisjoni pühendumusele võidelda pettustega," sõnas Parts.

Audiitorid leiavad, et Euroopa Prokuratuuri asutamine on samm õiges suunas, kuid hoiatavad mitme praeguses Euroopa Prokuratuuri määruses sisalduva riski eest. Üks peamine probleem puudutab pettuste avastamist ja uurimist, mis hakkab suuresti sõltuma liikmesriikide ametiasutustest. Määrus ei näe aga ette ühtki mehhanismi, mis võimaldaks Euroopa Prokuratuuril nõuda, et liikmesriigid eraldaksid vahendeid ELi raha kasutamisega seotud pettuste proaktiivseks uurimiseks.

Olukorra parandamiseks soovitavad audiitorid Euroopa Komisjonile võtta kasutusele kindel pettustest teatamise ja pettuste mõõtmise süsteem. Samuti tuleb tagada, et pettuste ennetamine kuuluks selgelt ühe Euroopa Komisjoni voliniku ülesannete hulka ning võtta vastu uuendatud pettustevastase võitluse strateegia, mis põhineb kõikehõlmaval riskianalüüsil. Leida tuleks ka lisavahendeid pettuste ennetamiseks ning hinnata Euroopa Prokuratuuri loomise valguses ümber OLAFi roll ja ülesanded ning anda OLAFile ELi pettusevastases tegevuses strateegiline ja järelevalveasutuse roll.