Kohus mõistis koolidirektori õpilaste sakutamises õigeks ({{commentsTotal}})

{{1547544480000 | amCalendar}}
Ale Sprenk
Ale Sprenk Autor/allikas: Sille Annuk/Eesti Meedia/SCANPIX

Tartu maakohus mõistis täna Krabi kooli endise direktori Ale Sprenki (53) õpilaste kehalises väärkohtlemises õigeks süü tõendamatuse tõttu. Prokuratuur plaanib otsuse vaidlustada ja viia süüasja ringkonnakohtusse.

Kohus leidis, et üheski süüdistuse episoodis ei saa ütluste alusel tuvastada ei Sprenki süüstava versiooni paikapidavust ega ka jõuda järeldusele, et Sprenk talle etteheidetavat tegu toime ei pannud, ütles kohtu pressiesindaja Krista Tamm ERR-ile.

"Seetõttu lähtus kohus seadusesättest, mille järgi tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Tekkinud kahtlus ei võimalda niisuguses olukorras teha ühtegi muud kui õigeksmõistvat otsust," märkis ta.

Tamm selgitas, et väga paljude teismelistest kannatanute ja tunnistajate kohtus antud ütlused olid napid ja lünklikud. "Mitmetes ütlustes puudusid detailid, need olid üldsõnalised ja vastuolulised ning kohati mitteusutavad," ütles ta.

Kohus nentis, et ütluste nappus võib olla seletatav sellega, et väidetavatest kuritegudest on möödas umbes kaks aastat ning arvestada tuleb, et Krabi koolis õppisid keskendumisraskustega ja koolikorda erineval moel rikkunud lapsed, kes ei saanud hakkama tavakoolis.

Samuti ilmnes kohtus, et üks õpilane andis politseis kaasõpilase kehalise väärkohtlemise kohta valeütlusi. Kohtu hinnangul kahandab see kõigi Sprenki süüstavate laste ütluste usaldusväärsust.

Täiskasvanud tunnistajaid oli asjas vähe ja nende öeldu oli üldjuhul Sprenki jaoks soodne. Nende ütlused olid enamjaolt detailsemad ja vähem vastuolulised kui laste omad.

Samuti olid üldjoontes loogilised, detailsed ja vastuoludeta ka süüdistatava enda ütlused, lisas on tema taust laitmatu ja tegu on mitmekümneaastase staažiga tunnustatud pedagoogiga.  

"Valede hulk, mis selle protsessi kestel kohtusaalis kõlas, on tohutu," nentis otsuse teinud kohtunik Erkki Hirsnik.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin vaidlustab teisipäevase otsuse ringkonnakohtus.

"Kohus ei jõudnud kogutud tõendeid hinnates seisukohale, kumma osapoole jutus oli rohkem tõtt. Prokuratuuri hinnangul ei ole aga põhjendatud kohtuniku väide, et ühe õpilase valetamine ja selle üles tunnistamine vähendaks teiste õpilaste ütluste usaldusväärsust. Kuna ka kohtunik ütles kohtus, et süüdistataval ja tema tunnistajatel oli valetamiseks motiiv, ning ei saanud välistada, et direktorile etteheidetavad teod tegelikkuses aset leidsid, peab kõrgema astme kohus tõendeid uuesti hindama," ütles prokurör.

Ale Sprenki süüdistatakse Krabi kooli direktorina erinevatel aegadel erinevate õpilaste kehalises väärkohtlemises enam kui kümnel juhul, märkis Aleksašin.

"Kuna esimesi märke võimaliku väärkohtlemise kohta nägid sotsiaalkindlustusameti terapeudid ja olid kohustatud sellest politseile teatama, ei ole eluliselt usutav, et kõik õpilased valetaksid," ütles prokurör. Tema sõnul on arusaadav, et sündmustest on möödas mitu aastat ja sel põhjustel ei mäleta õpilased iga väärkohtlemise detaili, sest nende jaoks ei olnud vägivallaga karistamine sel ajal erakordne. "Küll aga ei tohi professionaalne pedagoog nii seadusest kui ametieetikast lähtudes õpilaste korrale kutsumiseks kasutada füüsilist vägivalda, selleks peavad pedagoogidel olema seaduslikud vahendid," ütles Aleksašin.

Sprenkile esialgu esitatud süüdistuse järgi väärkohtles ta 2015. aasta algusest kuni 2017. aasta kevadeni Krabi koolis ja õpilaskodus 18 korral 11 selle kooli õpilast.

Kohtuvaidluses loobus prokurör süüdistusest täielikult viies ja osaliselt ühes teos. Seaduse järgi peab kohus süüdistatava õigeks mõistma tegudes, mille etteheitmisest prokurör loobub.

Prokurör vaidlustab kohtuotsuse

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin vaidlustab otsuse ringkonnakohtus.

"Kohus ei jõudnud kogutud tõendeid hinnates seisukohale, kumma osapoole jutus oli rohkem tõtt. Prokuratuuri hinnangul ei ole aga põhjendatud kohtuniku väide, et ühe õpilase valetamine ja selle üles tunnistamine vähendaks teiste õpilaste ütluste usaldusväärsust. Kuna ka kohtunik ütles kohtus, et süüdistataval ja tema tunnistajatel oli valetamiseks motiiv, ning ei saanud välistada, et direktorile etteheidetavad teod tegelikkuses aset leidsid, peab kõrgema astme kohus tõendeid uuesti hindama," ütles prokurör.

"Ale Sprenki süüdistatakse Krabi kooli direktorina erinevatel aegadel erinevate õpilaste kehalises väärkohtlemises enam kui kümnel juhul. Kuna esimesi märke võimaliku väärkohtlemise kohta nägid sotsiaalkindlustusameti terapeudid ja olid kohustatud sellest politseile teatama, ei ole eluliselt usutav, et kõik õpilased valetaksid. On arusaadav, et sündmustest on möödas mitu aastat ja sel põhjustel ei mäleta õpilased iga väärkohtlemise detaili, sest nende jaoks ei olnud vägivallaga karistamine sel ajal erakordne. Küll aga ei tohi professionaalne pedagoog nii seadusest kui ametieetikast lähtudes õpilaste korrale kutsumiseks kasutada füüsilist vägivalda, selleks peavad pedagoogidel olema seaduslikud vahendid," ütles Aleksašin.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: