Ministeerium kaalub koolidirektorite hindamise muutmist ({{commentsTotal}})

Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil
Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil Autor/allikas: ERR

Haridus- ja teadusministeerium ei toeta Reformierakonna algatust kehtestada koolijuhtide pädevuse kontrollimiseks keskne eksam, mida võtab vastu üleriiklikult moodustatud hindamiskomisjon, kuid tunnistab, et arutelud selle üle, kuidas koolidrektorite tööd hinnata, on alanud.

"Praegused arutelud keskenduvad sellele, kas jätkata praegu toimiva vabatahtliku hindamissüsteemiga ning panustada kooli pidajate võimekuse tõstmisse või kehtestada kohustuslik tsentraalne ehk riiklik hindamismudel," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps ERR-ile. Tema sõnul kehtib praegu koolijuhtide vabatahtlik hindamise ja enesehindamise süsteem, mis on suunatud juhi arengule ning seda süsteemi on ka järjekindlalt arendatud.

"Mõlemal hindamisel on omad plussid ja miinused: vabatahtlik hindamismudel eeldab juhi ja koolipidaja motiveeritud teadlikkust, tsentraalne-kohustuslik hindamine on aja- ja ressursinõudlik, vähendab kooli pidaja vastutust ning on risk, et süsteem võib muutuda bürokraatlikuks ja koolijuhi professionaalsuse arengut vähe toetavaks," ütles Reps.

Praegune mudel eeldab direktori enda initsiatiivi

"2016. aastal uuendati haridusasutuse juhi kompetentsimudelit, mis on aluseks koolijuhtide värbamisel, nende arengu toetamisel, töö tulemuslikkuse ja kutseoskuste hindamisel ning tunnustamisel. Selles mudelis on palju väärtuslikku, kuid kindlasti ei saa väita, et kõik koolijuhid on võrdselt initsiatiivikad pidevaks enesetäienduseks," tunnistas haridusminister. Ta lisas, et üleriigiliselt pakutakse praegu koolidirektoritele täiendusõpet lähtuvalt haridusasutuse juhi kompetentsustest kolmel eri tasandil.

Haridusasutuste juhtide kutseoskuste taseme hindamiseks ja tagasiside andmiseks on Repsi sõnul välja arendatud 360° tagasiside meetodi e-keskkond. "Koolijuhtide ja pidajate huvi selle vastu on järjest suurenenud, mida näitab hindamisse tulevate juhtide arvu pidev kasv," tõdes ta. Praeguseks on hindamisprotsessi läbinud 75 juhti, järelkasvuprogrammi 21, esmakordselt alustava juhi programmi 61 ning mentorite programmi 63 inimest..

"Oluline on aspekt on samuti enesehindamine – lähtutakse põhimõttest, et haridusasutuse juht on ise aktiivne ja teadlik õppija, kes planeerib, juhib ja hindab oma õppimist ning professionaalset arengut," rõhutas haridusminister.

Omavalitsustelt oodatakse panustamist

Koolijuhi arengu toetamine ja tagasiside andmise eest vastutab eelkõige tööandja ehk kooli pidaja, kes on Eestis enamasti kohalik omavalitsus, märkis Reps.

"Sarnaselt koolide ebaühtlasele juhtimiskvaliteedile on võimekus erinev ka omavalitsuste lõikes. Selleks, et tõsta kooli pidajate võimekust oma koolijuhtide arengut toetada, on kavas alates sügisest hakata vastavaid koolitusi pakkuda ka koolipidajatele, sealhulgas kohalikele haridusnõunikele või muu nimetusega haridusspetsialistile," ütles Reps.

Minister rõhutas koolipidajate vastutust, sest koolijuht saab oma tööga edukalt hakkama vaid heas koostöös kohaliku omavalitsusega. "Tööandjana peab kooli pidaja oskama luua koolijuhi jaoks arengut ja motivatsiooni toetavad töötingimused ja -korralduse. Siis on loota, et kooli tegevus vastaks nii ühiskonna kui oma kogukonna ootustele," tõdes Reps.

Ta lisas, et pärast haldusreformi on ka koolijuhid sattunud uude olukordas, mis tähendab nende senise töö osalist ümbervaatamist.

Lõppenud õppeaastal töötas Eesti üldhariduskoolides 532 ja kutseõppeasutustes 33 direktorit. Kõige arvukam vanuserühm nende seas on 50-59-aastased, keda on üldhariduskoolide direktoritest 39 protsenti ja kutsekoolide direktoritest 48 protsenti. Vanuses 60 ja enam oli 2018/2019. õppeaastal 21 protsenti üldhariduskoolide direktoritest ja 33 protsenti kutsekoolide direktoritest. Alla 40-aastaseid direktoreid on kutsekoolides üks ja üldhariduskoolides neli. Igal aastal vahetub direktor keskmiselt 45 üldhariduskoolis. Kutsekoolides liigub keskmiselt paari direktorit aastas.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal mitte toetada Reformierakonna algatatud seaduseelnõu, mille kohaselt hakatakse üldhariduskoolide direktorite tööd hindama vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Eelnõu kohaselt moodustatakse hindamiseks hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad ka haridus- ja teadusministeeriumi, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liidu ja koolijuhtide esindajad. Hindamisega antakse tagasiside direktori töösoorituse ja ametialase arengu kohta. Puuduste korral antakse tähtaeg kordushindamise läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmine on aluseks teha kooli pidajale ettepanek direktoriga töölepingu lõpetamiseks.

Reps ütles pärast valitsuse istungit peetud pressikonverentsil, et ehkki valitsus Reformierakonna muudatusettepanekut ei toetanud, näitab juba mitmendat korda sama teemaga väljatulek, et ühiskonnas on selle küsimuse suhtes huvi. "Tõnäoliselt see on teema, mis haridusvaldkonnas välja pulbitseb ja ühel hetkel selle ühe või teise nurga juurde tagasi tuleb tulla," märkis minister.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: