Eelmise aasta suvi oli päästjatele viimaste aastate pingelisim ({{commentsTotal}})

{{1547547540000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Eelmise aasta suvekuude jooksul said päästjad kolmandiku võrra rohkem väljakutseid, kui varasema kolme aasta jooksul keskmiselt.

Päästjate jaoks oli möödunud aasta kõige pingelisem periood maist augustini, kui juhtus kokku 2843 tulekahju ehk kolmandiku võrra enam kui eelmisel kolmel aastal keskmiselt.

Ka metsa- ja maastikutulekahjusid oli mullu viimase kolme aasta võrdluses 41 protsenti keskmisest rohkem. Kuuma ja kuiva ilma tõttu kehtestas päästeamet suure tuleohuga aja üle Eesti kokku 40 päeval.

"Suvised sündmused andsid meile õppetunni, et päästeamet peab veel rohkem panustama kriisideks valmisolekusse ja toimepidevusse, et saada hakkama ka ilma elutähtsate teenusteta," ütles päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja lisas et suurema tähelepanu alla võetakse ka vabatahtlike päästjate arendamine.

Mullu hukkus veeõnnetustes 43 inimest

Möödunud aastal kaotas veeõnnetustes elu kokku 43 inimest, neist viiendik oli alkoholijoobes.

Päästeameti andmetel uppus eelmisel aastal kokku 43 inimest, neist 34 olid mehed ja üheksa naised. Kaks veeõnnetustes elu kaotanutest olid lapsed.

Uppunute keskmine vanus oli 57 aastat. Esialgsetel andmetel oli 22 protsenti uppunutest alkoholijoobes.

25 inimest uppusid veekogu kasutamise käigus, neist seitse kalastades ning 13 kas ujudes või vette hüpates.

Mullu veeõnnetustes elu kaotanutest uppus 15 inimest meres. Kahel juhul uppus inimene vanni.

2017. aastal kaotas veeõnnetustes elu 45 inimest, 2016. aastal 47, 2015. aastal 39 ning 2014. aastal 68 inimest.

Mullu hukkus tulekahjudes 50 inimest

Tulekahjudes elu kaotanute arv tõusis möödunud aastal tunamullusega võrreldes 12 hukkunu võrra ning kokku hukkus 50 inimest.

Möödunud aastal juhtus kokku 45 hukkunuga tulekahju, neis kaotas elu kokku 50 inimest. Tunamullu oli hukkunuga tulekahjusid kokku 37 ning põlengutes suri 38 inimest. 2016. aastal olid need näitajad vastavalt 66 ja 39 ning 2015. aastal 43 ja 50.

"Tules hukkuvad eakad üksi elavad inimesed, pooltel juhtudel on ohvrid tarvitanud ka alkoholi. Jätkuvalt on puudu kodudest ka suitsuandurid. Kodu peaks olema inimese kindlus, kuid liiga paljudele inimestele saab kodust hoopis surmalõks – tulekahju küll avastatakse, aga inimene oma ruumidest enam välja ei saa," ütles Tammearu.

Tulekahjudes hukkus mullu 36 meest ja 14 naist, hukkunu keskmine vanus oli 64 aastat.

Päästeameti statistikast selgub, et tüüpiline tulekahjus hukkunud mees oli 59-aastane üksi kortermajas elav suitsetajast mees. Tema elamisest ei olnud suitsuandurit ning hukkumise ajal oli mees alkoholijoobes.

Tüüpiline tulekahjus hukkunud naine oli üksi eramajas elav 80-aastane naine, kes olid tervislikud probleemid, nagu näiteks liikumisraskused. Suitsuandur oli hukkunud naise elamises olemas ja hakkas tööle.

Mullu päästeti tulekahjudest 81 inimest ning 106 inimest sai tulekahjudes vigastada.

Mullu juhtus kokku 730 kodutulekahju. Viiendikul juhtudest põhjustas tulekahju hooletus lahtise tule kasutamisel, sama paljudel juhtudel elektriseadmed või –paigaldised. Suitsetamisest sai alguse 16 protsenti tulekahjudest.

Viimastel aastatel on oluliselt suurenenud toidu valmistamisest alguse saanud tulekahjud - kui tunamullu oli neid vaid kaks protsenti kõigist kodutulekahjudest, siis mullu juba viis protsenti.

Paraku tõi lõppenud aasa kaasa ka mitu väga traagilist gaasiõnnetust, kus said väga tõsiseid tervisekahjustusi või pidid elu jätma ka lapsed.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kõige kiirem lahendus sellel puhul on vingugaasianduri paigaldamine koju. Sellele kavatseb päästeamet alanud aastal suurt tähelepanu juhtida.

Tähe ütles, et lõppenud aastal jõudis päästeamet pea 23 000 koju. Lisaks tuleohutusele joonistuvad seal välja ka sotsiaalsed probleemid. Et neid lahendada, on vaja koostööd.

Me tegelikult ju näeme palju muid probleeme veel, aga meil ei ole oskusi neid teadmisi õigesti hinnata, sest meil pole neid oskusi," ütles Tammearu.

 

Toimetaja: Marek Kuul, Merili Nael, Siiri Ottender-Paasma

Allikas: BNS, ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: