2013. aastal müüs toonane Roosna-Alliku vald ühes majas kortereid ühe euroga, kuid hoone on siiani inimtühi. Panganduse mõistes on see kõrges riskipiirkonnas asuv ja madala turuväärtusega hoone ning selle kordategemiseks saaks laenu vaid riigi abiga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selle teeb raskeks see, et ehitushinnad on igal pool täpselt samasugused. Küsimus on selles, millise väärtusega need majad, mis erinevates piirkondades asuvad. Mida suuremas keskuses maja asub, seda suurem on ka selle väärtus," selgitas Eesti pangaliidu juht Erki Kilu.

"Pangad on nõus kõik projektid läbi vaatama. Küsimus on ainult selles, et kui maapiirkonnas jääb puudu tagatisest, siis selleks ongi vaja koostööd teha riigiga," lisas ta.

Reedel lubaski majandusministeerium pankadele, et riik toetab korterelamute kordategemist 22 miljoni euroga.

"Praegu käib selle meetme ettevalmistamine ja loodame selle lähiajal juba avada. Erinevus võrreldes varasemaga on see, et rohkem tähelepanu on pööratud maapiirkondadele. Riigipoolne toetusosa on kõrgem," rääkis ettevõtlusminister Rene Tammist.

Eelmises toetusvoorus oli riigi osa kuni 40 protsenti. Kui suureks kujuneb seekordne riigi osalus, selgub Tammiste sõnul lähinädalatel.

Eelmise toetusvooruga tehti korda 400 maja. Tänavuste vahenditega saaks soojustatud umbes 80 maja.

"Saab viiendku sellest teha, aga silmas tuleb pidada ka seda, et toetus jätkub tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel," ütles KredExi juhataja Lehar Kütt.

Tema sõnul vajab Eestis kordategemist hinnanguliselt 15 000 korterelamut. Nendest on tänaseks korda tehtud vaid umbes tuhat.

Valitsus eraldas aastateks 2015 kuni 2020 korterelamute rekonstrueerimise toetuseks 102 miljonit eurot, kuid juba 2017. aastal peatati taotluste vastuvõtt, sest kõik vahendid olid taotlustega kaetud.