Eelnõu väljatöötamiskavatsuses on öeldud, et asjaõigusseaduse muutmine viisil, mis välistab kohalikul omavalitsuse üksusel kinnisomandist loobumise, on oluline selleks, et tekitada kohalikus võimukandjas tahtmine oma elamute, elanikkonna vajaduste ja probleemidega tegeleda.

Rämpskinnisvara probleem tõusis teravalt esile 2017. aasta alguses, mil riik sai enda omandisse kaks korrusmaja Läänemaal ning Kohtla-Järve linn andis enda õlult ära 30 korterit, et ülalpidamise kohustusest pääseda. Kui seadus lubab, siis miks mitte, selgitas linn toona.

Rahandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et tänase seisuga on riigile loovutatud 182 korterit. Aastate lõikes on kõige suurem loobumine toimunud eelmisel aastal, mil loobuti 148 korterist. Sel aastal on tulnud riigi omandisse 31 korterit.

Kehtiv seadus võimaldab rämpskinnisvara riigile üle anda lihtsalt. Omavalitsus vormistab notari juures tehingu ning riigi kui tulevase omaniku nõusolekut selleks küsida ei tule. Riik saabki vara omanikuks ja peab hakkama tasuma korteritega seotud arveid.

Ligi pooled seni riigile loovutatud korteritest asuvad Kohtla-Järvel, aga loovutatud on ka teistes kahaneva rahvastikuga piirkondades asuvaid eluruume. Loovutajaks on nii omavalitsused, eraisikud, ettevõtted kui ka korteriühistud.

Praegu riigi valitsemisel olevate korterite ülalpidamiskulud jäid 2017. aastal suurusjärku 50 000 eurot. Kuna korterite riigile loovutamise tendents on süvenev, siis probleemi eskaleerumisel võivad aastate jooksul erinevates Eesti piirkondades asuvad riigile loovutatud korterite kulud hakata ulatuma märksa suuremate summadeni aastas.

Nüüd plaanib justiitsministeerium lisaks rämpskinnisvara loovutamise keelamisele muuta ka tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Kehtiv õigus ei võimalda korteriühistul hagimenetlust ega hagita menetlust kohtus alustada ilma, et eelnevalt oleks tasutud riigilõiv. Seda tasumata ei võta kohus avaldust menetlusse.

Plaan on seadust muuta nii, et kui korterühistu soovib asuda võlgnikust korteriomanikult majandamiskulusid välja nõudma, ei pea hagiavalduse esitamisel tasuma nõutud summas riigilõivu. Kulu riigile oleks hinnanguliselt 35 000 eurot aastas.

Selline muudatus vähendaks kohtuteed ette võtva korteriühistu majanduslikku koormust. Eriti siis, kui võlgnikke on palju. Ministeerium loodab, et korteriühistul on nii võimalik kiiremini reageerida tekkivatele võlgnevustele ning seeläbi vähendada kortermajas elavate ja kohusetundlikult majandamiskulusid maksvate korteriomanike igakuiseid kulutusi.

Samuti soovib valitsus juba riigikogu menetluses oleva eelnõuga muuta kinnisasja sundvõõrandamise seadust nii, et avalikes huvides oleks sundvõõrandamine võimalik juhul, kui korter asub elamiskõlblikus majas ja selle omanikuga ei saa ühendust.

Eelnõus kavandatava muudatusega on sundvõõrandamine võimalik siis, kui loobutud on alates 18 korteriga korterelamus rohkem kui poolte korterite ja muudel juhtudel rohkem kui kolme neljandiku korterite kasutamisest ning korterelamut ei ole otstarbekas rekonstrueerida.

Kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse probleemidega tegelemiseks töötab majandusministeerium välja Kredexi lammutustoetuse tingimuste muutmist, et toetust oleks lihtsam rakendada tühjenevate korterite probleemi lahendamiseks.

Samuti on Kredexi meetmetest kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust üürielamu püstitamiseks või olemasoleva hoone üürielamuks rekonstrueerimiseks.

Rahandusministeeriumil on koostöös paari kohaliku omavalitsusega plaanis teha näidisprojekt, milles testitakse läbi õiguslikud lahendused elanike ümberasustamisel jätkusuutlikesse korterelamutesse ning tühjana seisvad osaliselt eraomanikele kuuluvad korterelamud lammutatakse.

Riigikontroll uuris 2016. aastal kohalike omavalitsuste hoonete olukorda, muu hulgas ka seda, kui palju on omavalitsustel üksikuid kortereid.

Selgus, et omavalitsuste valduses oli 2015. aasta lõpul 8734 üksikut korterit, neist enim Narva (1300), Tallinna (613) ja Tartu (567) linnas.

Keskmiseks omavalitsuse valduses oleva korteri netopinnaks on 47 m2. 1256 korterit ehk 14% nendest korteritest oli 2015. aastal seisnud kasutuseta. Enim oli kasutuseta kortereid Kiviõli (220) ja Kohtla-Järve (199) linnas.

Omavalitsuse elaniku kohta oli enim korteripinda: Martna vallas (6,5 m2, vallal kokku 80 korterit, neist kasutuseta 32), Tootsi vallas (3,9 m2, kokku 77, kasutuseta 7) ja Tudulinna vallas (3,3 m2, kokku 26, kasutuseta 11).

Asjaõigusseaduse § 126 muutmist kavandatakse järgnevalt:

(1) Kinnisasja omanik võib kinnisomandist loobuda. Riik kinnisomandist loobuda ei saa.
(2) Tehing, millega kinnisomandist loobutakse, peab olema notariaalselt tõestatud vormis.
(3) Kui kinnisasjast on loobutud, läheb kinnisasja omand üle kinnisasja asukoha järgsele kohalikule omavalitsuse üksusele alates vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kohaliku omavalitsuse üksuse kui puudutatud isiku nõusolek ei ole sellise kande tegemiseks vajalik.
(4) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on omandanud kinnisasja käesolevas paragrahvis sätestatud alusel ja kinnisasi on koormatud reaalkoormatisega, on kohaliku omavalitsuse üksuse vastutus reaalkoormatisest tulenevate kohustuste täitmise eest piiratud kinnisasja väärtusega.