Teemat oli 16. juunil komisjoni kommenteerima kutsutud Madise ning õiguskantsleri kantselei õiguskorra kaitse osakonna vanemnõunik Odyn Vosman.

Madise selgitas, et prokuratuur ei esita taotlust saadikupuutumatuse kaotamiseks juhul, kui on suur tõenäosus, et õiguskantsler selle prokuratuurile tagasi saadab.

Kui aga prokuratuur peaks arvestama, et õiguskantsler saaks hinnata tõendite kogumisel tehtud ilmseid vigu, menetluse ajastust ning võimalikku poliitilist mõjutatust või kuriteokooseisu puudumist, siis nad vastavaid taotlusi ei esitaks.

Kuna õiguskantsler ei saa valitseva raamistiku põhjal hinnata tõendeid, siis ei saa ka hinnata nende kogumise korda ega lubatavust.

Praegu seisneb Vosmani sõnul probleem õiguskantsleri seaduses, kus taotluse saab tagastada vaid juhul, kui avaldus on "ilmselgelt alusetu". See tähendab, et asjas ei tohi vaidlusruumi olla ning sellises olukorras ei hakkaks prokuratuur süüdistust üldse esitama.

Praegu loeb õiguskantsler menetluse toimikut ja näeb seal tõendeid, kuid ei tohi hinnata, kas need tõendid on kogutud seaduslikult.

Komisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) rääkis pärast arutelu ERR-ile, et komisjon näeb vajadust muuta õiguskantsleri rolli: "Õiguskantslerit kuulates saime kinnitust, et õiguskantsleril võiks volitusi olla märksa rohkem prokuratuuri materjalide hindamisel ja ettepaneku esitamisel riigikogule saadiku puutumatuse üle otsustamise juures."

Räägiti ka sõnumisaladuse kaitsmisest

Põhiseaduses tagatud sõnumisaladus tähendab, et inimeste omavaheline suhtlus peab olema kaitstud ning sellesse sekkumine on lubatud üksnes kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et praktikas on kuriteo tõkestamise ja ennetamise mõisted kohati segunenud ning andmete kogumist kasutatakse ennetuslikult mõnikord laiemalt, mis võib tähendada ulatuslikku andmete kogumist ilma konkreetse kahtluseta.

Komisjoni liikme Kalle Laaneti sõnul, kes samuti oma saadikupuutumatusest ilma jäi, on õiguskaitseorganid sattunud tugeva avaliku surve alla, mis tuleneb muuhulgas varasematest rikkumistest, mille eest ei ole vastutust kantud.

Ta küsis, kas üks võimalik lahendus tasakaalu taastamisel võiks olla tsiviilkontrolli tugevdamine, mis säilitaks olemasolevad tööriistad ning looks ühiskonnas õiguskaitseorganite vastu suurema usalduse.

Madise rääkis, et varem on ühiskonnas valitsenud hoiak, mille kohaselt peeti ulatuslikku andmekogumist ja jälitustegevust aktsepteeritavaks, kuna eeldati, et see puudutab vaid üksikuid isikuid.

Tänaseks on olukord aga muutunud ning õiguskaitseorganite suhtes on tekkinud ulatuslik umbusaldus, mis ei ole ka täielikult põhjendatud, kuna ametnikud püüavad piiratud ressurssidega teha tööd parimal võimalikul viisil.

Probleemiks võib Madise sõnul olla ebapiisav järelevalve nii ministeeriumide kui ka õiguskantsleri enda poolt, sest nende ülesannete täitmiseks on ressursid olnud piiratud. Tema sõnul tuleks järelevalvet tugevdada ja vaja oleks taastada sõnumisaladuse tegelik sisu.

Kivibergi küsimise peale, kuidas on tänases praktikas kujunenud olukord, kus õigusorganid e-kirju sõnumisaladuse alla kuuluvaks ei loe, ei osanud õiguskantsler vastata.

Ta nimetas seda kohtupraktikaga seotud küsimuseks ning tõi esile varasema juhtumi, kus avastati pangasaladuse õigusvastane ja kontrollimatu kasutamine. Selle tuvastamine oli keeruline ning eeldas põhjalikku tööd olukorras, kus järelevalve ei toiminud ning asjaosalised ei olnud valmis infot avaldama. Pelgalt formaalne päring ei oleks andnud tulemust.

Madise sõnas, et kuritegevuse vastast võitlust kasutatakse sageli põhjendusena, kuigi see ei õigusta õigusvastaseid praktikaid.

Kõige selgem lahendus oleks täpsustada seaduses, mida sõnumisaladuse kaitse all
mõistetakse. Selline täpsustus on põhiseaduse raamides võimalik ning annaks riigikogule võimaluse kujundada selgem regulatsioon.

Riigikogu põhiseaduskomisjon osales istungil järgmises koosseisus: Katrin Kuusemäe ja Kalle Laanet (mõlemad Reformierakond), Lauri Laats (Anastassia Kovalenko-Kõlvarti asendusliige Keskerakonnast), Evelin Poolamets (EKRE), Helir-Valdor Seeder ja Ants Frosch( mõlemad Isamaa), Tanel Tein (Eesti 200) ning Jaak Valge.