Riik tahab väärtuslikele põllumaadele kasutuspiirangud kehtestada
Riik tahab viljakate põllumaade kaitseks neile kasutuspiirangud kehtestada ning maa väärtuse üle hakkab eelnõu järgi otsustama põllumajandusamet. Põllumeeste hinnangul on tegu vajaliku muudatusega, omavalitsustest kostab aga kriitikat, miks nad ise maa väärtuse üle otsustada ei võiks.
Maaeluministeeriumi hinnangul ei ole senine süsteem väärtusliku põllumajandusmaa kaitset taganud. Eelnõu näeb ette, et väärtuslikud põllumajandusmaad määratakse kogu riigis ühtsetel põhimõtetel, rääkis ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Rannik ERR-ile.
"Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa järjest väärtuslikumaks kogu maailmas. Põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud, seega muutub kasvava toidunõudluse tingimustes järjest olulisemaks küsimus, kui hästi käiakse ümber olemasoleva põllumajandusmaa ja selle mullastikuga," põhjendas ta muudatuse vajadust.
Rannik lisas, et eelnõus ette nähtud kitsendused seavad selged reeglid, kuidas ühe olulisima loodusvaraga ringi käia.
"Muld on loodusvara, mille varu on piiratud, kuid mis on hädavajalik meie eluks ja ökosüsteemi toimimiseks. Põllumuld on lisaks veel toidu tootmise põhiline tagaja, seepärast on selle kaitse riiklik ülesanne, mille tõttu saidki väärtusliku põllumajandusmaa kaitsega seotud õiguslikud regulatsioonid kavandatud," selgitas Rannik.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Saaremaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige Tõnu Post nimetas eelnõus kavandatut väga õigeks.
"Ega väärtuslikku põllumaad ju juurde ei teki, õigemini ta maailmas kahaneb. Väärtuslikku põllumaad tuleb väga hoida. See on sama nagu hinnaline maavara, meil on teda tarvis - mitte ainult põllumeestel, vaid ka Eesti riigil," lausus ta.
Posti sõnul on põllumaa vähenemist suuremate linnade lähistel selgelt märgata - nende asemele tekivad majad ja terved külad.
"See on vajalik algatus ja kui ta ka mõne inimese äriplaanidesse ei sobi, siis pikas perspektiivis on see õige samm," sõnas Post.
Eelnõu kohaselt ei saa maa-ala põllumajandusliku väärtuse üle otsustada omavalitsused või maaomanik ise, vaid põllumajandusamet määrab selle kogu riigis ühtsetel põhimõtetel. Katrin Rannik ütles, et kui väärtusliku maa kaitsmine oleks antud kohaliku omavalitusse ülesandeks ja kitsendused planeeringuga kehtestatud, tuleks erandjuhtumitel kitsendustest kõrvale kaldumiseks planeeringut muuta. See oleks aga inimestele väga koormav lisabürokraatia.
Selleks, et info põllumajandusmaa kohta oleks aktuaalne, peavad põllumajandusamet, põllumajandusuuringute keskus ja kohalikud omavalitsused koostööd tegema.
"Mida kiiremini me kõik harjume mõttega väärtusliku põllumajandusmaa tähtsusest, seda vähem on meil ka näiteks loamenetlustega kaasnevat bürokraatiat," ütles Rannik.
Saue vallavanem Andres Laisk juhtis tähelepanu asjaolule, et Saue vald oli üks esimesi, kes juba 2010. aastal oma üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa defineeris ja piirangud ette nägi. Piiranguid pidas ta seega vajalikuks ja tõdes, et nende vald on selles küsimuses riigist pika sammu ees.
Küll aga ei pidanud ta põhjendatuks seda, et maa väärtuse üle otsustamine liigub põllumajandusameti vastutusse. "Ma ei ole seda meelt, et omavalitustelt peaks otsustusõiguse ära võtma," sõnas Laisk ja lisas, et piisaks, kui seda printsiipi seaduse tasandil sätestada.
Märksa kriitilisem oli Rae vallas planeeringut eest vastutav abivallavanem Priit Põldmäe, kes ütles neljapäeval Äripäevas avaldatud artiklis, et tundub, nagu oleksid tagasi Villu Reiljani ajad, kus minister tahab kogu Eesti elu eest otsustada.
"Kui keegi näeb probleemi, kus vallad ei saa väärtuslikke põllumaid kaitsta, siis näidaku. Juba praegu peame üldplaneeringuga tegema uuringu, väärtuslikud põllumaad ära märkima, põllumeestega kokku leppima, üldplaneering on demokraatlik dokument," ütles Põldmäe ajalehele
Maaeluministeeriumi andmetel kerkis kümne aastaga ehk aastail 2007-2017 Eestis umbes 44 000 uut hoonet 11 000 hektarile põllumajandusmaale. Ka viimase kolme aastaga on elamumaaga hõlmatud ligi 4900 hektarit põllumajandusmaad.
Väärtuslikuks põllumaaks peetakse kuni 20 protsenti Eesti territooriumist.
Allikas: ERR, Äripäev