Meremuuseum teeb Bellingshauseni Antarktika ekspeditsiooni auks mereretke
Eesti meremuuseum korraldab admiral Fabian Gottlieb von Bellingshauseni 1819. aastal Kroonlinnast alanud Antarktika ekspeditsiooni tähistamiseks merereisi, mille tarbeks on ostetud ka purjelaev.
"Algamas on Eesti kaasaegse merendusajaloo kõige suurem populaarteaduslik ekspeditsioon, millega tuuakse taas päevavalgele Saaremaal sündinud Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ajalooline reis ja tähistatakse Antarktise avastamise 200. aastapäeva," seisab meremuuseumi kutses ajakirjanikele.
Ettevõtmisega seotud reisimees Tiit Pruuli oli neljapäeval ERR-iga vesteldes kidakeelne. "Kõik saab teatavaks pühapäeval," lausus ta. Ta tunnistas vaid, et päris täpselt 751 päeva kestnud uurimisretke ei järgita.
Tallinnas meremuuseumis toimuval pressikonverentsil osalevad lisaks Pruulile meremuuseumi juht Urmas Dresen ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo, kes oli ümbermaailmareisil jahil "Lennuk" tüürimeheks.
Soetatud purjelaev saabub Tallinnasse suvel ja seatakse pikaks retkeks valmis. Meremuuseumi koostööpartneriks on Thetis Ekspeditsioonid.
Ka sõidu alguskuupäeva ei soostunud asjaosalised avalikustama, aga Bellingshausen asus teele 1819. aasta 4. juulil. Tagasi saabus ta 5. augustil 1821. aastal.
Raamatus "Kaks uurimisreisi Lõuna-Jäämeres" Bellingshausen: "Oma reisi ajal avastasime 29 saart, neist lõuna külmas vööndis kaks, lõuna parasvöötmes kaheksa ja kuumas vööndis 19; avastasime ühe korallimadala laguuniga."
Saksa geograaf August Heinrich Petermann kirjutas 1867 aastal: "Selle teene eest võib Bellingshauseni nime seada Kolumbuse ja Magalhaesi nime kõrvale, kes ei taganenud raskuste ja nende eelkäijate poolt loodud kujuteldavate takistuste ees."
Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis 20. septembril 1778. aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas. Ta suri 1852. aasta 25. jaanuaril Kroonlinnas. Ta oli üks esimesi Antarktist näinud mehi.
Lahetagusel ja Pilgusel on Bellingshauseni mälestuskivi, mis avati vastavalt 1968 ja 1978. Tallinnas Pikk tänav 28 avati talle 1978 bareljeeftahvel. Tema järgi on nime saanud Bellingshauseni meri, Bellingshauseni nõgu, Bellingshauseni saar ja kraater Kuu tagaküljel.
Toimetaja: Indrek Kuus