Facebooki lehe meeldimiste arvu põhjal tundub nii mõnigi poliitik ootamatult populaarne. Näiteks on hiljuti Eesti 200 ridades poliitikateed alustanud endisel Postimehe peatoimetajal Lauri Hussaril 1194 fänni, 1470 on neid Eesti 200 liikme Toomas Uibo isikulehel, 1725 "laikijat" sotsiaaldemokraat Gea Kangilaski ja 2745 tema erakonnakaaslasel Heljo Pikhofil. Reformierakonna kandidaadi Annely Akkermanni leht paistab silma lausa 3570 meeldijaga.

Niisuguse olukorra teevad võimalikuks Facebooki reeglid, mis lubavad oma isikliku konto juurde luua Facebooki lehe. Sõpradest ja sõbrakutse saatnutest saavad aga automaatselt uue lehe meeldivaks märkinud isikud.

Annely Akkermann ütles ERR-ile, et tegi endale eraldi lehe, et oma eraviisilist kontot poliitilisest kampaaniast puhtana hoida.

"Tegin selle poliitiku fännilehe ja lülitasin sinna selle senised jälgijad, kuna ma ei oska kuidagi neid 3500 ja pisut enamat inimest lahterdada, kas nad tunnevad huvi minu eraelu või poliitika või mõlema vastu. Selline lahendus võimaldab igal inimesel ise valida, kas ta jääb jälgima minu erakontot või minu kui poliitiku tegevust. Ma kirjutasin sellest ka postituse, et olen teinud poliitilise tegevuse jaoks uue konto ja saate valida, kumba kontot te jälgite. Minu arust on see mõistlik," sõnas Akkermann.

Negatiivset tagasisidet ei ole ta sel teemal enda sõnul saanud, vaid on isegi märganud, et poliitilisele lehele on jälgijaid tasapisi juurde tulnud.

Lauri Hussar ütles, et tegi endale Facebookis isikulehe ja oli lihtsalt tähelepanematus, et ta sellele oma Facebooki sõbrad lisas.

"See ongi põhjus. See on Facebooki poolt automaatselt pakutud lahendus, mida tuleks lihtsalt tähelepanelikult vaadata. See ei olnud ettekavatsetud plaan," kinnitas ta.

Hussar ei pea niisugust lahendust mõistlikuks, kuid tõdes, et soovi korral saab vajutada "unlike" ehk lehe meeldivate hulgast eemaldada.

"Mul pole niikuinii plaanis väga raju poliitsisu postitada, mina olen ikkagi mina ja mida oma seinale postitan, postitan ka sinna, seal ei ole suurt vahet," lisas ta.

Valimiste valvur paneb vastutuse Facebookile

Valimiste valvurite üks esindajaid, Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe ütles, et ta ei pea sellist tegevust kandidaadi ebaeetiliseks käitumiseks, vaid Facebooki tegematajätmiseks.

"See ei ole otseselt kandidaadi vastutusala, vaid pigem Facebooki bläkk, et nad on üldse teinud võimalikuks sellise asja, et saab kedagi liita kuhugi lehele, ilma et selle kohta teavitust tuleks," lausus ta.

Tammemäe märkis, et kandidaatidel on õigus teha endale Facebooki lehekülgi, kus oma seisukohti tutvustada, ning see on just hea valimistava tunnus, et tehakse sisulist kampaaniat.

Teine valimiste valvur Evelin Pärn-Lee tõi välja, et kui niisuguse lehe looks ja oma sõbrad "laikijaks" märgiks keegi, kes valimistel ei osale, poleks ilmselt probleemi.

"Ma ei näe sellises tegevuses otseselt hea valimistava rikkumist," ütles ta.

Pärn-Lee lisas, et ehkki see on ebaaus eelkõige Facebooki sõprade vaatenurgast, kelle arvamust väljendatakse nende nõusolekuta, ei saa seda valimiste kontekstis tema hinnangul kahjuks taunida.