Pangandusel hea aasta, Swedbanki kasum kasvas viiendiku võrra 207 miljoni euroni ({{commentsTotal}})

{{1548742440000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti pankadele oli möödunud aasta hea, kasumid kasvasid. Eesti suurima, Swedbanki Eesti üksuse 2018. aasta kasum ulatus 207 miljoni euroni, kasvades varasema aastaga võrreldes 21 protsenti.

Panga teatel olid kasvu taga suuremad tulud, kasvanud kliendiaktiivsus, laenukahjumite reserv ja madalam maksukulu.

Panga tulud kasvasid aastases võrdluses 5 protsenti 334 miljoni euroni, kulud kasvasid samal ajal protsendi võrra 107 miljoni euroni.

Tuludest lõviosa moodustas puhas intressitulu, mis küündis 212 miljoni euroni, teenustasutulu oli 81 miljonit, finantstulu 9 miljonit. Kindlustustegevusest sai pank tulu 30 miljonit.

Panga väljastatud laenude jääk oli 7,78 miljardit eurot. Hoiuste maht ulatus 8,5 miljardi euroni.

"Swedbankil, nagu ka Eesti majandusel, oli eelmine aasta päris hea aasta. Meie tulud kasvasid viis protsenti, kulud üks protsent ja laenukahjumite eraldiste vähendamise tõttu kasum ka kasvas," kommenteeris Swedbank Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.

Ettevõtja Indrek Neivelt on viimasel ajal teravalt kritiseerinud, et Rootsi omanikele kuuluvad pangad viivad siin teenitud kasumi Eesti majandusest välja.

"Kui see kasum oleks poole väiksem, siis see üle saja miljoni euro jääks ju siia majandusse. Ja siis teiselt poolt, kui see kasum jääks kõik siia, kui pank kuuluks võimalikult laiapõhjalisele omanikeringile, siis needsamad omanikud kulutaksid sellesama dividendi ju siin," põhjendas Neivelt oma kriitikat.

Kiti sõnul on panganduse panus Eesti majandusse aga märkimisväärne, sest näiteks Swedbank on üks Eesti suuremaid maksumaksjaid.

"56 miljonit maksime ettevõtte tulu ja käibemaksu, 29 miljonit tööandja makse ja 10 miljonit muid tasusid, nii et kokku 95 miljonit. Me oleme olnud pidevalt Eesti üks suuremaid tööjõumaksude maksjaid, me anname tööd 2600 inimesele Eestis ja [oleme] ilmselt üks suuremaid ettevõtte tulumaksu maksjaid," loetles Kitt.

Majandusteadlase Tõnn Talpsepa sõnul näitavad suured kasumid, et konkurents Eesti pangandusturul on nõrk. Samas ei saa aga päris ühselt öelda, kui suure osa pangad oma kasumist Eestist välja viivad.

"Kui siin süüdistatakse, et pangad teenivad liiga suurt kasumit, siis kui me vaatame, kui palju teenivad maailma mastaabis suured pangad versus palju Eestis teenitakse, siis siin on marginaalid kõrgemad. Ehk selles mõttes me võime tõesti tunda ennast justkui puudutatuna, et maksame kõrgemaid teenustasusid ja marginaale. Aga miks pangad siin teenivad suuremaid kasumeid kui mujal, siis ongi see konkurentsisituatsioon, mis on hõredam," põhjendas Mainori ettevõtluskõrgkooli ja TalTechi vanemteadur Talpsepp.

Talpsepa sõnul on Eestis kapitali ka uue panga asutamiseks, kuid selles suunas ta ühtki reaalset tegevust praegu ei näe.

Ka teistel pankadel hea aasta

Hea aasta oli ka teistel, Eesti kapitalil põhinevatel pankadel - Swedbankiga samasse suurusjärku jäi LHV panga kasumi kasv, ulatudes 27,2 miljoni euroni.

"LHV teenis oma kasumi peamiselt laenutegevusest, eelkõige ettevõetetelt ja natuke varahaldusest ka. Aga mis eelmist aastat puudutab, siis meil oli ka selliseid mitte tavapäraseid tulusid, et nõustasime börsitehinguid, müüsime oma Leedu äriüksuse ja võibolla väärib meeldetuletamist, et LHV on ka eksportiv ettevõte - osa meie kasumist on ka Londonist pärit," kommenteeris panga tulemust LHV Grupi juht Madis Toomsalu.

Coop pank teatas mullu 4,8 miljoni eurose kasumi teenimisest.

Toimetaja: Priit Luts



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: