RKK raportis soovitatud polügoonide laiendamine võtaks aastaid ({{commentsTotal}})

1. jalaväebrigaadi õppus Talvelaager
1. jalaväebrigaadi õppus Talvelaager Autor/allikas: mil.ee

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) raportis toodud soovitust Balti riikidele laiendada NATO lisavägede saamiseks oma harjutusväljakuid on aeganõudev ja kallis, tunnistab kaitseministeerium.

"Uute harjutusalade loomine ja väljaarendamine on väga pikk, aastaid kestev protsess, mis eeldab nii väljaõppevajaduste täpset kaardistust kui ka keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Harjutusalade loomine on riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade aastatepikkust koostööd eeldav protsess," ütles kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang teisipäeval rahvusringhäälingule (ERR).

RKK eelmisel nädalal avaldatud raportis NATO suurendatud kohaloleku (inglise keeles Enhanced Forward Presence (eFP)) kohta Balti riikides ja Poolas soovitatakse neil riikidel mõelda oma harjutusväljakute laiendamisele.

"Vastuvõtvad riigid peaksid tegema suuremaid jõupingutusi oma harjutusalade ja laskeväljade arendamiseks, seda nii juba kohalolevate lahingugruppide kui ka nende täienduste vajadusteks," öeldakse RKK teadurite Kalev Stoicescu ja Pauli Järvenpää koostatud analüüsis.

"Tuleb silmas pidada, et suurendatud kohalolek sõltub paljuski harjutusväljakute olemasolust. Nad (täiendavad liitlasüksused) ei saa tulla siia ainult kasarmus hoidmiseks," rääkis Stoicescu teisipäeval ERR-ile. Tema hinnangul on kohalikud omavalitsused, kelle territooriumile polügoone on soovitud rajada või neid laiendada, seni ilmutanud sellele suurt vastuseisu. "Neid vaadatakse sageli kui prügimägesid, mida keegi ei taha. Kõik soovivad, et riik oleks kaitstud, aga kuidas, see ei huvita kedagi," ütles Stoicescu, kes kandideerib riigikogu valimistel Eesti 200 nimekirjas.

"Praegu kasutusel olevad kaitseväe harjutusalad täidavad lõpuni arendatuna ära praegused kaitseväe ja liitlasüksuste väljaõppevajadused, oluliseks väljaõppemahtude suurendamiseks olemasolevatel aladel ruumi ei ole," tunnistas Sang.

RKK raportis märgitakse, et eFP raames Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poolasse paigutatud pataljonisuurused lahingugrupid täidavad praeguses julgeolekuolukorras oma heidutusülesande. Kui aga Venemaa käitumine peaks muutuma ja pinged kasvama, siis võib vaja olla neis riikides asuvate liitlasüksuste tugevdamist.

Mitmed Kaitseuuringute Keskuse teadurite küsitletud sõjaväelased ja julgeolekueksperdid tunnistasid, et eFP suurendamise peamiseks takistuseks finantsilised piirangud ning praktilised küsimused, eriti treeningalade nappus.

Stoicescu ja Järvenpää intervjueerisid eelmise aasta lõpus ligi 60 liitlasriikide kaitseeksperti Eestist Brüsselini, et saada pilt pataljonide käekäigust ja leida soovitusi, kuidas kaitset tugevdada.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: