Endise Soome diplomaadi, praeguse rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteaduri Pauli Järvenpää sõnul on Euroopa julgeolekupoliitikas viimastel aastatel toimunud mitu olulist muutust. Balti- ja Põhjamaade jaoks olulisim on aga Venemaa agressiivsuse kasv, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oli see nüüd eile või mõne päeva eest, kui Vene lennukid lendasid väljalülitatud transponderitega ja ilma lennuplaanita. Neid lendasid jälgima NATO lennukid
ja üsna kindlasti ka Soome lennukid," rääkis Järvenpää.

Teine oluline julgeolekutegur on Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust. Järvenpää sõnul peaksid Eesti ja teised piirkonna riigid igal juhul jääma Ühendkuningriigiga kaitsekoostööd tegema ka pärast Brexitit ning hoolimata ka tõigast, et NATO siseselt toimib kaitsekoostöö niigi.

Luua tuleks aga ka uusi julgeolekusidemeid Euroopa Liiduga, kuigi Euroopa Liidu julgeolekualane tegevus pole seni järjekindel olnud.

"Mitu korda on EL astunud kaks sammu edasi ja ühe tagasi ning mõnikord isegi rohkem kui ühe sammu. Ehk siis sealtkandist pole julgeoleku kasv sugugi kindel, kuid on siiski ülimalt tõenäoline," ütles Järvenpää.

Eesti välispoliitika instituudi nooremteadur Piret Kuusik tõi Venemaa agressiivse tegevuse ning Brexiti kõrval välja ka kolmanda põhjuse, miks Euroopa Liit julgeolekupoliitiliselt äkki väga agaraks on muutunud - selleks on ebakindlaks muutunud Atlandi-ülene koostöö.

Kuusiku sõnul on Euroopa Liidu juhid ka märganud, et NATO pole sugugi igal alal kõige tõhusam julgeoleku tagaja.

"Just sellised näited, kus NATO platvorm ei ole enam kõige sobivam mingisuguse ala arendamiseks, siis Euroopa Liit saab anda seda lisaväärtust, arendades poliitikat ja nii-öelda koordineerides koostööd riikide vahel paremate tulemuste saavutamiseks," rääkis Kuusik.

Põhjala ja Balti riikide julgeolekukoostööd on Kuusiku sõnul väga vaja ka selleks, et Euroopa Liidu julgeolekuotsused ei jääks ainult Saksamaa ja Prantsusmaa langetada.

"Mida me oleme ka märganud, on see, et Põhjamaade ja Balti riikide nii-öelda arvamus või hääl on sellest debatist puudu," tõdes Kuusik.

Näiteks pooldavad Põhjamaad ja Balti riigid Saksamaast ja Prantsusmaast hoopis rohkem kaitsekulutuste tõstmist.