"Aktuaalne kaamera. Nädal" vaatas, kuidas tee libedust mõõdetakse
Libedate ja koristamata teede tõttu tõusetus sel nädalal küsimus, kas maanteeametil on teede olukorra praegune hindamise süsteem ikka piisav, et hooldusmasinad jõukasid enne võimalikku õnnetust oma tööd tegema. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis Saaremaal vaatamas, mismoodi tee libedust õigupoolest mõõdetakse.
Maanteeameti Lääne regiooni hooldeosakonna peaspetsialist Aivar Valdna käib juba aastaid talvel maanteedel pidurdamas. See ei ole talle mitte hobi, vaid konkreetne töö. Valdna teeb Saaremaa riigiteedel maanteeameti järelevalvet, kas teede sõidetavus vastab nõuetele ja kas teehooldaja on oma tööd korralikult teinud. Spetsiaalset tehnikat kasutades saab just pidurdamisega fikseerida teede libedust.
"Head teed pole mõtet sõita. Ma ikkagi otsin neid kohti, mis vajavad hooldust. /.../ Mõnikord inimesed vaatavad, et on küll hall jää, aga ta ikkagi annab selle haardeteguri välja. Kui jääl on juba vesi peal, siis üldjuhul ei anna," selgitas Valdna.
Kui haardeteguri mõõdetud väärtus 50-kilomeetrise tunnikiirusega pidurdamisel esimese hooldustasemega tee puhul on üle kahe, on tee normis, kui alla kahe, siis vajab see koht libedustõrjet.
Teehooldaja reageerimisaeg esimese tasemega teel on 12 tundi, aga Valdna kinnitusel jõuavad hooldajad libedale lõigule üsna kiiresti.
Valdna mõõdetud libedad kohad jõuavad otse teehooldaja arvutisse.
"Need on väga tähtsad. Seal tuleb ka kohe kellaaeg peale, kust hakkab meie aeg lugema ja vastavalt tee tasemele on antud aeg, mille jooksul see peab likvideeritud olema. Meil teeb selle asja siin raskemaks, kui temperatuur kõigub nulli ümber. Ja nii kaua, kui on meri lahti, on meil seda temperatuuri kõikumist rohkem," rääkis Eesti Teede Saaremaa piirkonna teemeister Jüri Lember.
Lember on omakorda pisut murelik. Tänavu on Saaremaa teedele libeduse tõrjeks soola puistatud juba üle 1000 tonni ja angaari tagumine sein juba paistab.
"See oli pea laeni täis. Võrreldes eelmse aastaga on kulud umbes kaks korda suuremad," tõdes ta.
Aga ka soolaga on omad nipid. Ei ole nii, et seda võib lihtsalt n-ö igaks juhuks teele lahmida.
"Sool põhimõtteliselt tekitab väikesed augud jää sisse ja läheb sealt vastu teed ja siis peaks autode sõit olema see, mis selle jää ära lõhub. Aga kui sõitu ei ole, siis sool üksi ei mõju. Kruusateedele me soola panna ei saa, see tekitab teedesse augud. Kruusateid saab ainult karestada," selgitas Valdna.
"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris Eesti erinevais paigus inimestelt, kas nende kodukandi kõnniteed on korras ja katuseräästad purikatest puhtad. Vaata artiklile lisatud videost, mida inimesed arvasid.
Toimetaja: Merili Nael