Teehooldajad jõuavad tihtilugu kohale pärast libedusest tingitud õnnetust
Mitme raske liiklusõnnetuse puhul on teehooldusmasin jõudnud õnnetuspaika alles peale õnnetust. Kas see on liiga hilja, on raske öelda, sest teeseisundit hindavad peamiselt teehooldajad ise. Teede tehnokeskuse hinnangul aitaks seisu parandada, kui liinibussidele paigaldada mõõteseadmed.
Teede tehnokeskusele Lux Expressi bussilt laekunud info järgi olid teeolud 7. jaanuaril Tallinn-Tartu maanteel, kui juhtus kahe hukkunuga liiklusõnnetus, libedad juba vähemalt kolm tundi enne õnnetust.
Teede tehnokeskuse intelligentsete transpordisüsteemide projektijuht Märt Puust ütles, et seisunditase 0,7 näitab - tee on märg või niiske, aga tegemist on väga heade sõiduoludega talvistes tingimustes.
Kui haardetegur langeb ja koefitsent on 0,3 on Puusti sõnul tee lumine või jäine teega. "Tõenäoliselt on siis sadanud eelnevalt lund ja teed on lihtsalt muutunudki libedaks."
Autojuhi jaoks tähendab see kolm korda pikemat pidurdusmaad. Aktuaalne Kaamera küsis maanteeametilt, mis kell tehti sel päeval õnnetuskohal teehooldust? Avarii toimus umbes kell 13.10.
Maanteeameti asejuht Tarmo Mõttus vastas, et teehooldust tehti õnnetuspäeval, sellel lõigul 13.31. Siis jõudis teehooldesõiduk jõudis sündmuskohale. Ta lisas, et
Mõttus lisas, et Lux Experssi info oli neile siiski teada.
"Aga kuna selle seadme info ei ole nii täpne, kui teiste seadmetega mõõtes, siis selle info peale meie teehooldaja sõitis välja ja käis kontrollimas, kas tee vastab seisundinõuetele või mitte ja tulemuseks oli see, et vastas. Lisaks on ka maanteeameti töötaja läbinud selle teelõigu kell 11 ja ka sel ajal vastas tee seisundinõuetele. Ja kell 12 tegi teehooldaja uue patrullsõidu, mille järel ta otsustas siis teehooldusega alustada, kuigi ka sel ajal ei olnud nõuded paigast ära," kirjeldas Mõttus.
Märt Puust ütles, et Aalto ülikooliga koostöös tehtud uuringu järgi jääb seadmete mõõteerinevus siiski 0,1 ühiku piiridesse ning bussil olevat pidevmõõtmiseseadet võib kasutada ja ka kasutatakse mitmetes riikides nii talihoolde korraldamisel, kvaliteedi hindamisel kui ka liiklejate hoiatamisel.
Nõuetekohane tähendab seda, et reageerida tuleb kahe tunni jooksul ajast, mil mõõtetulemus libedust näitab ja mõõtjaks on valdavalt teehooldaja ise.
Tallinna ja Tartu vahel jõuab liinibuss päevas teha neli-viis reisi ja selle aja jooksul tehakse umbes 80 000 mõõtmist. "Sellega me katame ära Tallinn-Tartu maantee kolme-nelja tunni tagant aga teised põhimaateed, kus meil ka seisunditase on kõige kõrgem, siis seal meil täna kahjuks mõõtmisi süsteemselt ei tehta," tõdes Puust.
Üks maanteeameti sõiduk jõuab päevas teha 500 mõõtmist ehk vahe on mitmekümnekordne. Ja bussifirmad oleks teede tehnokeskuse kinnitusel nõus seadmeid tasuta majutama.
"Eks neil on endal ka kasulik see, kui nad saavad infot jagada oma teiste bussijuhtidega ja ka see, et mingi usk on, et siis hooldajad saavad infost kiiremini teada ja jõuavad ka kiiremini reageerida. Selle seadme maksumuse suurusjärk on 8000 eurot ja see mõõdab nii tee seisu, tee temperatuuri, karedust, veekihi paksust," rääkis Puust.
"Mul on väga hea meel, et bussifirmad on nõus oma busside peale panema seadmeid, me oleme selle peale ka varasemalt mõelnud ja mõtleme ka praegu. Meil on täna pigem probleem selles, et millised need seadmed peaksid olema, et ta liiga palju ekslikku väljasõitu ei põhjustaks," lausus Mõttus.
Mõttus nõustus, et maanteeamet on see asutus, kes peaks need seadmed soetama.
Toimetaja: Indrek Kuus