Hariduse andmisel on läbi aegade olnud kolm komponenti - teadmiste, oskuste ja väärtuste edasiandmine õppijatele, rääkis Aaviksoo neljapäeval Tallinna Toomkool 700. aastapäeva tähistamise raames peetud konverentsil.

"Praeguseks on aga ühiskonnas toimunud muudatused viinud selleni, et väärtused, mis sageli pole tõestatavad, mis ütlevad mis on hea ja mis halb, mis õige või mis vale, mis on püha - on kuulutatud vabaks ning nende järgimine antud igaühe enda otsustada. Nende edasiandmine koolis on kadumas või vähemalt jääb see riikliku hariduse alt välja," tõdes Aaviksoo.

Kui väärtused on hariduse vundamendiks, siis teise veskikivina survestab õpetamist ettekujutus, et kõik asjad on suhtelised, inimesed ja nende arvamused on võrdsed ning tõe üle võib hääletada.

"Ettekujutus demokraatia kõikvõimsusest imbub ka lasteaedadesse ja koolidesse ning nii võibki juhtuda, et kui õpetaja ütleb, et kaks korda kaks on neli, siis õpilane ütleb, et tema meelest hoopis viis," rääkis akadeemik Aaviksoo.

TTÜ rektor lisas siiski, et võib-olla on selles siiski ka midagi head, et hoolimata füüsikute ja matemaatikute kinnitustest on meil jätkuvalt õigus kahelda kõiges, isegi korrutustabelis.

Konverents "Eesti hariduse kaheksa sajandit - vana ja uus" oli pühendatud eesti haridusele ja käimasolevale diskussioonile uuest õpikäsitlusest ehk arutletakse teemal, kas ja kuidas leiavad ühise keele klassikaline haridus ja 21. sajandi väljakutsed.