Realo rääkis ETV saates "Esimene stuudio", et Eestis on praegu tööjõudu puudu pea kõikidel tasemetel - nii lihttööliste kui ka spetsialistide hulgas.

"On töökohti, mida sa näed tavainimesena rohkem, aga kui me räägime näiteks inseneridest, väga spetsiifilistest erialadest, siis neid inimesi on täna tikutulega otsida. Ehk puudu ei ole ainult esmatasandi töötajaid, vaid ka häid spetsialiste. Ehk haridus, mida me vajame, ei lähe kokku sellega, mida hetkel pakutakse," rääkis Realo.

Tema sõnul ei saa tööjõupuudust lahendada ainult viisil, kui tuua inimesi väljast sisse.

"Kuna töökäsi on puudu, on selge, et meil ei tule inimesi tööjõuturule sellises tempos nagu meil vaja oleks. On selge, et me ei saa lahendada ainult seda, et me toome inimesi sisse, vaid me peame ikkagi kogu oma energia suunama sellele tööjõule, kes meil täna veel kuskil on ehk aktiveerima noored, tegema ümberõpet inimestele, kes on mingil põhjusel omandanud hariduse, millega neil pole täna midagi peale hakata, leidma üles need vene keelt kõnelevad noored, kes millegi pärast ei saa konkureerida tööjõuturul. Siin kindlasti on tööandjatel palju teha, aga kui me hakkame päris algusest pihta, kuidas tööjõuturule üldse satub õige haridusega inimene, siis siin on ka riigil oma roll," arutles ta.

Realo hinnangul tuleb Eesti kutseharidust rohkem väärtustada.

"Kui räägime kutseharidusest, siis jah, see on natuke paranenud üle aastate, aga gümnaasiumi ja ülikooli põhjendamatu kultus viib mõned noored täiesti hariduse ringist välja, sest nad ebaõnnestuvad ülikooli püüdluses, aga nad ei kaalu alternatiivina tõsiselt kutseharidust. Ja kutsehariduse järel ülikooli minna on keeruline täna. Seal tõesti hoiakud peaksid muutuma, ennekõike, kuidas me väärtustame kutseharidust ja haridust üldiselt," ütles ta.