"Valimisstuudio": parteid vaidlesid, kuidas kõrgharidusse raha juurde tuua ({{commentsTotal}})

ETV
ETV "Valimisstuudio" Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

ETV teine "Valimisstuudio" keskendus haridusele ja teadusele. Erakondade esindajate sõnul oleks kõrgharidusse raha juurde vaja. Probleemiks peetakse ka näiteks lektorite madalaid palku.

Saates osalesid Mailis Reps Keskerakonnast, Maris Lauri Reformierakonnast, Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Tõnis Lukas Isamaast, Tiiu Kuurme Vabaerakonnast, Jaak Valge EKRE-st, Lauri Hussar Eesti 200-st ja Jüri Ginter Rohelistest. Saatejuhid olid Urmas Vaino ja Andres Kuusk.

Tõnis Lukas ütles, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on kindlasti vajalik riigi tellimuse mõttes. "Kui on valdkondi, kus riigi tellimust ületavad soovid on, võib tasulise osa avamist tegelikult mõelda. Tähtis on see, et see olukord ei tekitaks rohkem survet ingliskeelsete õppekavade tegemiseks. Aga eestikeelne kõrgharidus peab olema tasuta ja selleks mõeldud rahasid ei tohi määrata subsideerimaks ingliskeelseid õppekavasid," lausus ta.

Marju Lauristin ütles, et Lukas kirjeldas olukorda, mis oli enne haridusreformi. "Siis oli võimalik suure konkursiga erialadel saada inimeste käest lisaraha ülikooli haridusele," sõnas ta.

"Üks teine asi, mis kaasneb selle praegu jooksva reformiga on minu jaoks täiesti mõttetu keeld, et sama õppekava ei või olla kahes keeles. Praegu on olukord selline, et kui meile tuleb kuskile viis ingliskeeles õppijat, siis läheb kogu õppekava ingliskeelele, sest siis on just nagu lubatud ka veel raha võtta. Aga siis enam eestikeelset samasugust kava ei tohi olla. Ja vot see on üks põhijuurikas, miks meil on hakanud eesti keel taanduma," lausus Lauristin.

EKRE ütleb, et tasuta kõrgharidus jääb, aga tingimusel, et lõpetanu töötab vähemalt viis aastat Eestis. Kas te ei karda, et Eesti noorel lähevad ära sellise jutu peale?

"Miks nad peaksid?" küsis Valge. "Eesti noored on väga eestimeelsed üldjuhul. Ja see mudel ei ole ka tundmatusse vette hüppamine, seda tarvitatakse mujal ka," märkis Valge.

"Miks peaks Eesti maksumaksja maksma kinni meie tööjõudu, kes siirdub välismaale?" küsis ta.

Lauri Hussar nimetas tasuta kõrgharidust hoopis eestikeelse kõrghariduse tasu küsimise keeluks. "Ingliskeelse õppekava eest me saame tasu küsida. Ja kui nüüd öelda, et ingliskeelsed õppekavad võtavad eestikeelselt hariduselt raha ära, siis täna see nii ei ole," ütles Hussar.

Hussar rääkis, et ingliskeelsete õppekavadega oleme me täna olukorras, kus nendest tuleb raha juurde. "Meile tuleb sealt ka kvaliteeti juurde, meile tuleb juurde ka õppejõude, kes on maailmas tunnustatud. Kindlasti see ingliskeelsete õppekavade vähendamise mõte ei ole täna pikaajaliselt Eesti teaduse ja kõrghariduse huvides," lausus Hussar.

Mailis Reps ütles, et õppemaksu tagasi tuua ei ole plaanis. "Tasuta kõrgharidus on toonud sisse neid õpilasi ja üliõpilasi, kes on täna raskema taustaga. Ta on toonud õiglasema seisu. Me näeme ka, et õppelaenude võtmise hulk on oluliselt vähenenud, mis tähendab, et noored ei pea kohe õppimise lõppedes olema laenuorjuses ja nad on saanud pühenduda õppimisele," rääkis Reps.

Maris Lauri hinnangul ei soosi õppelaenude võtmist ebamõistlikud laenuintressid. "Me võiksime palju paindlikumalt vaadata meie laenusüsteemi ja ka stipendiumite süsteemi," ütles Lauri.

Ta pakkus, et kui mõni eriala on väga populaarne, siis tuleks tekitada piir, kus võtta õppima parimad ja nendel, kes tahavad ikkagi väga seda eriala õppida, võiks olla võimalus selle eest maksta. "Nad saavad selleks võtta laenu, kui nad on väga tublid, siis saavad nad tasuta kohale minna. Paindlikkust peaks juurde tulema," sõnas ta.

Andres Kuusk küsis Tiiu Kuurmelt, kas tasuta kõrgharidus teeb õpilased laisaks.

"Seda on raske öelda. Aga tegutseva õppejõuna võin ma väita seda, et üliõpilaste funktsionaalne kirjaoskus on üsna katastroofiliselt langenud," vastas Kuurme.

"Ma ei usu, et see tuleneb sellest, et haridus on tasuta. Aga võimalik, et see tuleb sellest, et millise edukusega noored, kuhu õppima lähevad," lisas ta.

Jüri Ginteri sõnul vajaks kõrgharidus osakoormusega õppimise võimaldamist. "Praegu on nii, et kui inimene töötab täiskoormusega ja kui ta tahab ülikoolis tasuta õppekohal olla, siis ta peab õppima sama kiiresti kui need, kellel on õppimine ainuke töö. See on täiesti tehtav, see ei nõua ühtegi eurot raha. Ja meie meelest see tihendab üliõpilaste seost praktikaga," rääkis Ginter.

Marju Lauristini hinnangul on Eesti kõrgharidus jõudnud üsna katastroofilisse seisu. "Praegu on nii, et noor doktorikraadiga õppejõud, kes on teinud läbi kõik kadalipud, avaldanud rahvusvahelises tippajakirjas jne, tuleb doktorikraadiga ülikooli lektoriks ja ta saab vähem palka kui õpetaja koolis," tõi Lauristin näite.

"Kõrgkooli õppejõule tuleb tagada väärikas tasu ja väärikas koht ühiskonnas ja see on algus kvaliteedi tõusule," sõnas Lauristin.

Haridusminister Reps vastas Lauristinile ja ütles, et sellel on kaks põhjust. "Kõrghariduse teema ei ole olnud nii kõrge lennuga poliitilistes debattides. Küsimus ei ole tasuta või tasuline. Küsimus on, et kuidas saada kõrgharidusse raha juurde. Kui on võimalik teha seda riigieelarvest, jättes ülikoolidele otsustustasand. Aga me ei hakka ju ka riigi poolt ette kirjutama miinimumpalkasid, mida me teeme ju õpetajatele - me ütleme, et alammäär on selline. Seda survet on ka olnud, aga siiani on väga selge seisukoht, et ülikoolid otsustavad ise," rääkis Reps.

Küsimusele, kas EKRE paneks ingliskeelsed õppekavad kinni vastas Jaak Valge, et kõiki ei paneks. "Ülikoolidel on vabadus ju otsustada ise, kui nad tahavad ingliskeelsete õppekavadega äri teha, aga nad on ikkagi erandina," sõnas Valge.

Tõnis Lukase sõnul tuleb kõrgharidusse raha juurde saamiseks leida võimalus eraraha kaasamiseks. "Eraalgatus on vahepealse süsteemi tõttu oluliselt taandunud."

Maris Lauri kinnitas, et Reformierakond ei taha kõrgharidust täielikult tasuliseks muuta. "Ei, me tahame lihtsalt eraraha juurde tuua," sõnas Lauri. Ta nõustus, et kõrgkoolidesse tuleb palgaraha kindlasti juurde saada.

Tiiu Kuurme pakkus välja olulise lahenduse: eraraha pluss stipendiumite süsteem.

Tõnis Lukas märkis, et magistriõppekavade osas käib siiski liiga kiire ingliskeelestumine.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: