Seeder rääkis Vikerraadio valimissaates "Vastasseis", et riiklik poliitika peab tänases olukorras, kus töökäsi on vähe ja ka tulevikus ei teki neid iseenesest juurde, suuname majanduspoliitikat nii, et ettevõtjad investeeriks rohkem uutesse tehnoloogiatesse, innovatsiooni. Teisisõnu, et majandusedu ei ehitataks üles odavale tööjõule.

Seeder kinnitas, et Isamaa on jätkuvalt vastu sisserändekvoodi suurendamisele, mis praegu on aastas 1300 ringis ja mis täitub piltlikult sekunditega.

"Kui vaatame neid kvoodiväliseid rühmi - IT, kus tuleb kaks ja enam Eesti keskmist palka maksta, siis see kvoot ei täitu nendest inimestest. Tõeliselt kvalifitseeritud spetsialiste me toome oluliselt vähem kui tänane kvoot on. Surve on ikka ajutise tööjõu ja odava tööjõu sissetoomiseks," selgitas Seeder.

Ajutist töötajaskonda oli mullu Eestis 20 000 ja sisserände kvoot on aastaid püsinud 1300 ringis. "Minu küsimus on, kas peaksime seda kvooti 20 protsenti suurendama, kaks või kümme korda suurendama. Ükski neist ei lahendaks olukorda selliselt, et me suudaks selle kvoodi sisse mahutada," lisas Isamaa juht.

Seeder jäi endale kindlaks ja rõhutas, et kvoodi suurendamine ei ole tegelikult meie tööjõuprobleemide ja majanduse strateegiline lahendus.

"Täna on ajutise tööjõu sissetoomise võimalus olemas. Kuni 12 kuud, mis on paindlik ja operatiivne võimalus. Aga pikemas perspektiivis peaksid ettevõtjad tõsiselt mõtlema, et hakata investeerida tehnoloogiatesse, hakata tootma suurema lisandväärtusega toodangut. Et ettevõtjad saaksid seada pikemad plaanid, mis lähtuvad sellest, et riigi poliitika ja raamid on sellised, mis sunnivad sind moderniseerima," selgitas ta.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et Seedri lootus, et n-ö puuduva tööjõu situatsioonis hakkab ettevõtja innoveerima, on väga naiivne. "Sest kus tuleb temal käibe- ja suutlikkuse kasv kuhugi innovatsiooni investeerida?"

Kallas toonitas, et ettevõtlus saab kasvada ainult siis, kui tal on kapitali ja tööjõu ressurss kättesaadav. Ja üks neist ressurssidest on Eestis väga piiratud.

Kallas lükkas ka ümber Eestis valitseva odava tööjõu müüdi. Ta tuletas meelde, et Eestis ajutiselt tööle registreeritud inimesele peab tööandja makma Eesti keskmist palka.

"See ei ole odav tööjõud. See tähendab, et tööandjal ei ole võimalik Eestist leida töötajat, kes on nõus keskmise palga eest nõus tööd tegema ehitusse, töötlevasse tööstusesss jne. Ehk tegemist ei ole mitte odava tööjõu toomisega, et maksta väiksemat palka. Vaid tegemist on situatsiooniga, kus Eesti tööturult ei ole seda inimest leida," täpsustas Kallas.

Debati käigus pakkus Seeder ühe võimalusena välja ka selle, et töötajate leidmisega kimpus olev ettevõtja võiks tootmise kolida Eestist välja.

Ta tõi näite jõukamatest riikidest, kes on kasutanud odavamat tööjõudu ja ressurssi mujal. Nii saaks ka Eesti ettevõtja võtta kasumit, laiendades ettevõtlust Eestist välja, pakkus Seeder.